Eesti Panga nõukogu kinnitas pankade kohustusliku reservi määrad

Tänasel istungil jätkas Eesti Panga nõukogu Eesti rahapoliitika operatsioonilise raamistiku (ROR) reformi arutelu. Nõukogu otsustas mullu 31. oktoobril, et 1. märtsist 2003 jõustuva korra kohaselt eristatakse krediidiasutuste kohustusliku reservi baasi arvutamisel tähtajalise struktuuri ning kohustuste liigi järgi kohustusi, millele eurosüsteemis rakendatakse kohustusliku reservi nõude erinevaid määrasid. Täna kinnitas panganõukogu nii krediidiasutuste kohustusliku reservi nõude erimäära kui ka üldmäära 13 protsendi tasemel.

Nõukogu otsus lähtub ROR-i reformi teise etapi eesmärgist lähendada Eesti rahapoliitika operatsioonilist, sealhulgas kohustuslike reservide raamistikku sujuvalt eurosüsteemi omale.

Kuna rahapoliitika raamistiku tehniline reform peab olema kooskõlas Eesti Panga tegevusega rahasüsteemi stabiilsuse kindlustamisel, peavad muutused kohustuslike reservide süsteemis toimuma järk-järguliselt, arvestades Eesti majanduse tegelikku olukorda. Konservatiivse vaate säilitamine lubab jätkata vastavalt RORi reformi põhimõtetele rahapoliitilise raamistiku lähendamist eurosüsteemi omale Eesti majanduse stabiliseerumisväljavaadete selginemisel.

Mullu 31. oktoobril kinnitatud korra kohaselt eristatakse Eestis nüüd sarnaselt eurosüsteemile kohustusliku reservibaasi arvutamisel tähtajalise struktuuri ning kohustuste liigi järgi kohustusi, millele rakendatakse kohustuslike reservi nõude erinevaid määrasid. Samuti asendub kohustusliku reservide baasis senine netovõlgnevus välismaiste krediidiasutuste suhtes brutonõudega. Ühtlasi kaasatakse kohustuslike reservide baasi ka allutatud kohustused ning valitsuse laenu- ja välisabifondid. Krediidiasutustele senini rakendatud kohustusliku reservi üldmäär oli 13 protsenti kõigi kohustusliku reservi baasi kuuluvate kohustuste jaoks, sõltumata nende tähtajast.

ROR-i reformi esimene etapp kestis juunini 2001, mille järel võisid Eesti kommertspangad paigutada kuni 50% oma kohustuslikust reservist kõrgekvaliteedilistesse, rahvusvahelistel turgudel kaubeldavatesse likviidsetesse võlakirjadesse.

Eesti rahapoliitika alused ja fikseeritud kurss jäävad muutumatuks kuni Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga ühinemiseni.