Eesti Panga olulisim strateegiline eesmärk on euro kasutuselevõtt

Eesti Panga president kinnitas keskpanga strateegilise arengukava aastateks 2009-2011 ning panga 2009. aasta finantsprognoosi ja eelarve.

Strateegilise arengukava kohaselt on Eesti Panga peamine rahapoliitiline eesmärk 2009-2011 tagada valuutakomitee sujuv toimimine ning aidata Eestil liikuda euro kasutuselevõtu suunas. Eesti majanduse seirel pööratakse põhitähelepanu inflatsiooni inertsi ja väliskeskkonna ebakindlusega seotud probleemidele, majanduspoliitilises koostöös valitsusega leitakse viise neist ohtudest tuleneda võivate tagasilöökide vältimiseks.

"Finantsstabiilsuse tagamisel peab keskpank enda olulisimaks strateegiliseks eesmärgiks arendada Eesti finantssektori turvavõrku ning pöörab erilist tähelepanu finantssektori infrastruktuurile. Koostöös Rahandusministeeriumi ja Finantsinspektsiooniga tugevdatakse riiklikku ning koostöös Balti riikide ja Põhjamaade keskpankadega piiriülest valmisolekut kriisihalduseks," kommenteeris Eesti Panga president Andres Lipstok.

Euroalaga ühinemisega seoses on Eesti Panga olulisim eesmärk viia euro kasutuselevõtu ettevalmistustööd nii kaugele, et need oleks võimalik lõpetada 12 kuu jooksul enne eurole üleminekut. Lisaks valmistatakse ette välisvaluutareservide haldamise muudatused, et tagada varade optimaalne investeerimine majandus- ja rahaliidu täisliikmena. Strateegia kohaselt tagatakse sularahahalduse valmisolek euro sularahale üleminekuks.

"Kuivõrd Eesti Panga olulisim strateegiline eesmärk on euro kasutuselevõtt, siis sellest lähtuvalt oleme koostanud ka keskpanga 2009. aasta eelarve. Panga eesmärk on pakkuda keskpanga teenuseid kuluefektiivselt. Nii oleme majanduskeskkonna nõrgenemisest tulenevalt põhjalikult läbi vaadanud kogu kulueelarve ning kavandanud ennekõike need kulud ja investeeringud, mida ei ole otstarbekas või võimalik edasi lükata, nagu näiteks Eesti Panga sularahakeskuse ümberehitus eurode käitlemisele vastavaks," rääkis Lipstok.

Järgmiseks aastaks koostatud eelarve kohaselt ootab Eesti Pank välisvaluutareserviga seotud finantstehingutelt tulu 912 miljonit krooni ja 2009. aasta kasumiks 332 miljonit krooni. Keskpanga põhitegevuskulud (sularaha valmistamise kulu, personalikulu, haldus- ja majanduskulu, põhivara kulum) vähenevad 2009. aastal võrreldes lõppeva aastaga 12 protsenti, jäädes 317 miljoni krooni juurde. Põhitegevuskulu alaneb eelkõige sularaha valmistamise kulude vähenemise tõttu. Eesti Pank plaanib 2009. aastal valmistada sularaha 60 miljoni krooni eest, mis on 43 protsenti vähem kui 2008. aastal. Samuti kahaneb 2009. aastal 4,3 miljoni krooni võrra meenemüntide ja meenepangatähtede valmistamise kulu. Kõik kavandatud meenemündiprojektid on panga jaoks kasumlikud.

Eesti Panga palgakulu jääb eelarve kohaselt 2008. aasta tasemele, mis on 124 miljonit krooni, samuti ei muutu ametikohtade arv.

2008. aastaga võrreldavale tasemele jääb ka Eesti Panga haldus- ja majanduskulu, milleks on 95 miljonit krooni. Haldus- ja majanduskulu koosneb peamiselt panga põhitegevuseks vajalike ostuteenuste - infotehnoloogia, töökeskkonna haldamise, finantsvara haldamise, töötajate koolituse ning lähetuse, rahvusvahelise ja siseriikliku kommunikatsiooni ning trükiste kuludest.

Põhivara soetustest on kõige suuremad Sakala 4 (Finantsinspektsiooni) hoone renoveerimine ja eurosüsteemi turvanõuetele vastava sularahakeskuse projekteerimis- ja ehitustööd.

Eesti Panga 2008. aasta tegevustulem avalikustatakse keskpanga aastaaruandes 2009. aasta aprillis. Eelnenud aastate aruanded on kättesaadavad panga kodulehel: www.eestipank.info/pub/et/yldine/juhtimine/finantsaruanded/.

Eesti Panga strateegiline arengukava 2009-2011 on tervikkujul kättesaadav keskpanga kodulehel: www.eestipank.info/pub/et/yldine/pank/arengukava/index.html.

Eesti Panga finantsprognoos ja eelarve 2009    kroonides
Netotulu finantstehingutelt välisvaluutareserviga 912 000 000
Netotulu kodumaistelt finantstehingutelt    -288 000 000
Tegevustulud 25 284 000
Põhitegevuskulud -317 005 000
Personalikulu -124 742 000
Rahatähtede ja müntide valmistamine -60 415 000
Haldus- ja majanduskulu -95 265 000
Põhivara kulum -36 583 000
Kasum 332 279 000
 

Lisateave:
Livia Kulm
Avalike suhete büroo
Tel: 6680 745, 5291 449
E-post:
livia.kulm [at] epbe.ee