Eesti Panga presidendi ANDRES LIPSTOKI kõne Riigikogus Eesti Panga 2007. aasta aruande tutvustamisel

Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluva Eesti Panga põhieesmärk on tagada hinnastabiilsus Eestis, mille saavutamise peamine vahend on krooni rangelt fikseeritud kurss euro suhtes. Seetõttu peatun eelmise aasta tulemuste käsitlemisel kõigepealt Eesti hinnatõusu küsimustel.

Rahapoliitika ja inflatsioon 2007. aastal

Eesti rahapoliitiline raamistik ja stabiilne vahetuskurss hoiavad inflatsiooni ehk tarbijahindade kasvutempo keskmises perspektiivis stabiilsena. Samal ajal tuleb aga rõhutada, et n-ö loomulik inflatsioon on Eestis mõnevõrra kõrgem Euroopa Liidu omast. Selleks on väga lihtne põhjus - maailmas on kindel seos riigi rikkuse ja hinnataseme vahel. Nii näiteks oli eelmise aasta lõpu seisuga Eesti elanike sissetulekute ostujõud Eestis 72% Euroopa Liidu keskmisest, kuid meie hinnatase oli keskmiselt 64% Euroopa Liidu omast. Sissetulekute tõustes kasvab järk-järgult ka hinnatase.

Eesti inflatsioon on ELi keskmisest kõrgem niikaua, kuni Eesti majanduskasv on Euroopa keskmisest kiirem. Üldiselt arvatakse, et Eesti inflatsioon võib keskmises perspektiivis ületada euroala näitajat keskmiselt 1,5 kuni 2,5 protsendi võrra. Seda aga eeldusel, et euroala hinnatõus püsib umbes 2% kandis, mis on Euroopa Keskpanga eesmärk. Kui inflatsioon Euroopas kiireneb, nagu näiteks käesoleva aasta esimesel poolel, suureneb ka erinevus euroala ja Eesti vahel.

Samal ajal mõjutasid 2007. aasta Eesti hinnatõusu ka mitmed täiendavad tegurid, muu hulgas eelmiste aastate kiire sisenõudluse suurenemine ja hinnatõusud maailmaturul. Siiski hakkas möödunud aasta II kvartali lõpust pidurduma laenukasv ja palgatõus näitas esimesi aeglustumise märke. Seetõttu hakkas vähenema eelnevatel aastatel järsult kasvanud sisenõudluse surve kodumaistele hindadele. Samal ajal mõjutas aga Eestit vanadest liikmesriikidest enam toiduainete ja kütuse hinnatõus maailmaturul. Vaatamata kodumaise hinnasurve nõrgenemisele tõusis tarbijahinnaindeks eelkõige energia ja toiduainete komponendi mõjul 2008. aasta alguses üle 10% taseme.

Käesoleva aasta II kvartalist alates oleme aga näinud selgeid märke hinnatõusu pidurdumisest. 2008. aasta teisel poolel ootame Eesti hinnakasvu edasist järkjärgulist aeglustumist. 2009. ja 2010. aastal prognoosime inflatsiooni langust vastavalt 5% ja 3,5% tasemele. 2010. aasta inflatsioon võib olla lähedal euro kasutuselevõtu seisukohalt olulisele Maastrichti kriteeriumi viitväärtusele. Selle eelduseks on siiski palkade ja tootlikkuse senisest suurem kooskõla, st palkade kasvutempo aeglustumine peab jätkuma ning majanduse tootlikkus tervikuna tõusma.

Keskpanga peamised tegevusvaldkonnad

Eesti rahapoliitika ja fikseeritud kursi sujuva toimimise tagamiseks on oluline pankade kohustusliku reservi tase ja Eesti ametlike välisvarade haldamine. Kohustuslike reservide eesmärk on tagada pangandussüsteemi likviidsete varade piisav suurus ja toetada seeläbi pankade igapäevase rahavoogude juhtimise stabiilsust. Arvestades maailma finantsturge haaranud ebakindlust ning Eesti majanduse olukorda hoidis Eesti Pank pankade kohustusliku reservi määra 2007. aastal muutumatuna 15% tasemel. Pankadel ei olnud raskusi selle nõude täitmisega. Eesti ametlike välisvarade ehk krooni tagatisvarade suurus oli 2007. aasta lõpuks 33,7 miljardit krooni. Välisvarade investeerimise tootlikkus oli 2007. aastal ligi 4,2%, mis ületas mõnevõrra aasta alguses prognoositut. Tulusust mõjutas eelkõige USA ja Euroopa intressimäärade mõnevõrra erinev areng.

Rahapoliitika tulemuslikkus sõltub kindlasti ka pankadevaheliste maksesüsteemide tõrgeteta tööst ja sularaharinglusest. Mul on heameel kinnitada, et 2007. aastal ei esinenud olulistes arveldussüsteemides juhtumeid, mis oleksid takistanud maksesüsteemide tõrgeteta toimimist. Eesti Pank jätkas ettevalmistusi ühinemiseks Euroopa Keskpankade Süsteemi uue üleeuroopalise arveldussüsteemiga TARGET2, millega liitumine leidis aset 19. mail 2008. TARGET2 kaudu pakub keskpank Eestis tegutsevatele kommertspankadele kiiret ja odavamat võimalust Euroopa Liidu siseste arvelduste teostamiseks. Samuti lasti käiku pankadevaheliste otsekorralduste süsteem. Nüüd on võimalik sõlmida otsekorralduslepinguid ka siis, kui maksja ja makse saaja arvelduskontod asuvad erinevates pankades. 2007. aastal ei esinenud tõrkeid sularahanõudluse rahuldamisel ega sularaharingluses. Plaanipäraselt lasi Eesti Pank ringlusse uuendatud turvamärkidega 2- ja 10-kroonised pangatähed.

Vastavalt seadusele oli Eesti Panga üks põhiülesandeid 2007. aasta finantssüsteemi stabiilsuse tagamine koostöös Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga juures asuva Finantsinspektsiooniga. Siin võin kinnitada, et pangandussüsteem püsis eelmisel aastal alanud majanduse kohandumisfaasis usaldusväärse ja tugevana. Pärast eelmiste aastate kiiret arengut hakkas pangalaenude kasvutempo 2007. aasta II kvartalis aeglustuma ja on tänaseks alanenud 15% tasemele. Pankade kapitaliseeritus ja likviidsus olid ja on heal tasemel.

Siiani ei ole maailma finantsturgude segadused Eesti pankasid otseselt puudutanud, kuid kaudselt mõjutab maailmas toimuv ka Eesti pangandussüsteemi. Nii on pankadevahelise laenumäära Euribori kasv 5,2-5,4% tasemele tõstnud ka Eesti ettevõtete ja elanike laenuteeninduskulusid. Samuti sunnib Skandinaavia pankade tegutsemiskeskkonna riskide suurenemine neid senisest ettevaatlikumale laenupoliitikale, mistõttu võib laenude kasvutempo alaneda prognoositust mõnevõrra kiiremini ja pärssida laenamist järgnevatel aastatel. Eelmise nädala sündmused Wall Streetil ja investeerimispanga Lehman Brothersi pankrot mõjutasid mõningal määral ka Eestis tegutsevaid pangagruppe. Samuti mõjutab finantskriis Tallinn Börsi ja Eesti investeerimisfondide tootlikkust.

2007. aastal hakkas kehtima uus kapitali arvestamise süsteem, nn Basel II. Eesti pangad hakkasid seda kasutama 2008. aasta 1. jaanuarist. Sellega seoses täiendas Eesti Pank usaldatavusnormatiivide korda, millega eluasemelaenude katteks rakendatakse Eestis 2008. aastal Basel II järgi lubatud 35% asemel 60% kaalu. Elusasemelaenudega seotud riskide katteks on pankadel seega vaja jätkuvalt rohkem kapitali kui Euroopas keskmiselt, mis on kooskõlas Eesti Panga senise konservatiivse lähenemisega.
2007. aastal töötati välja ka pankade uued aruandlusvormid. Rahvusvaheliste standardite kohased uued bilansi ja kasumiaruande skeemid hakkasid kehtima 2008. aasta algusest.

Eraldi tuleb mainida finantssektori stabiilsuse alast koostööd Euroopa Liidus. Üks Eesti Panga jaoks olulisemaid Euroopa Liidus 2007. aastal käsitletud finantssektori poliitika küsimusi oli piiriülese järelevalve korraldus finantsteenuste ja panganduse ühisturul. Eesti finantssektor koosneb põhiliselt teiste liikmesriikide finantsvahendajate tütarettevõtetest ja filiaalidest. Seetõttu on Eesti Pank toetanud sellist järelevalvetegevuse korraldust, mis võimaldab asukohariigi finantsstabiilsuse alaseid huve kõige paremini kaitsta ja samal ajal tagab tulemusliku kontrolli kogu grupi tegevuse üle.

Eesti Panga võetud meetmed maailma finantskriisist tulenevate riskide vältimiseks saab jagada kaheks: kriisi ennetamine ja kriisi lahendamiseks valmistumine. Kriisi ennetamiseks astus Eesti Pank juba 2006. aastal samme pankade kapitali- ja likviidsuspuhvrite suurendamiseks, et tõsta pankade vastupanuvõimet. Nii suurendas keskpank juba 2006. aastal pankade kohustusliku reservi määra ehk pankade kohustusliku likviidsuspuhvri 15% tasemele kõigist panga kohustusest. See on tunduvalt kõrgem euroala vastavast näitajast - 2%. Samuti suurendas Eesti Pank eluasemelaenudele omistatud riskikaale kapitali adekvaatsuse arvutamisel, mistõttu pankade kohustusliku minimaalse kapitali hulk tõusis 2007. aastal ligi kümnendiku võrra. Eesti pankade kapitali adekvaatsus ulatub tänaseks 18%ni, mis ületab ELi kohustuslikku miinimumväärtust üle kahe korra. Kriiside lahenduseks valmistumise põhieesmärk on koostöö Euroopa Liidus ja Põhjamaadega ning riigisisene koostöö erinevate riigiasutuste vahel.

Majanduspoliitiliste seisukohtade kujundamine ning otsuste ja soovituste tegemine eeldab majandusarengu seire ja prognoosimise toimivat süsteemi. Eesti Panga analüüs katab Eestit ja Euroopa Liitu, kuid ka üleilmset arengut mõjutavaid suurriike, samuti Eesti pangandussüsteemi tugevusanalüüsi. Eesti majandusprognoosi koostab Eesti Pank igal kevadel ja sügisel, mil valmib jooksva aasta majandusarengu hinnang ning kahe järgmise aasta ettevaade. Eesti Pank avaldas kõik majandusanalüüsi tulemused kuuel majanduskommentaari pressikonverentsil ning trükistena vastavalt kahes rahapoliitika ja kahes finantsstabiilsuse ülevaates.

Loomulikult on keskpanga peamine kohustus selgitada oma majanduspoliitilisi seisukohti ja otsuseid Eesti kodanikele ja nende valitud esindajatele. Selles kontekstis on väga olulised meie regulaarsed kohtumised Riigikogu saadikutega, samuti eelnevalt mainitud seadusjärgsed üllitised - aastaaruanne ning rahapoliitiline ja finantsstabiilsuse ülevaade. Eesti Panga muudele teabeüllitiste seeriatele lisandus 2007. aastast uus, kaks korda aastas avaldatav Euro kasutuselevõtu aruanne. Samuti kommenteerib Eesti Pank iga kuu peamisi majandusnäitajaid ja vastas 2007. aastal 2440 infopäringule.

Lõpuks tutvustan Eesti Panga tegevust organisatsiooni juhtimise tõhustamiseks. 2007. aastal sõnastati Eesti Panga väärtused, mis jagunevad nelja kategooriasse: asjatundlikkus, koostööle suunatus, usaldusväärsus ja hoolivus. Samuti viidi läbi korraline juhtimiskvaliteedi uuring, kus osales üle 70% töötajatest. Tõhustati juhtimisarvestuse (raamatupidamise) infosüsteemi, loodi protsessijuhtimise arendamise komisjon ja ühtlustati tööprotsesside kirjeldamise reegleid (protsessikeskse eelarvestamise parandamiseks). Riskijuhtimises oli 2007. aastal suurema tähelepanu all panga põhiprotsesside talitluspidevuse plaanimine.