Eesti Panga presidendi sõnavõtt Riigikogus Eesti Panga 2008. aasta aruande esitlemisel

Eesti Panga presidendi sõnavõtt Riigikogus Eesti Panga 2008. aaasta aruande esitlemisel

Tallinn, 11. juuni 2009

Lugupeetav Riigikogu

Tänan teid võimaluse eest tutvustada täna Eesti Panga 2008. aasta aruannet. Alustan lühikese tagasivaatega Eesti majanduse tegevuskeskkonnale ning seejärel käsitlen Eesti Panga tegevust.

Eesti majanduse tegevuskeskkond 2008. ja 2009. aastal

2008. aasta oli maailmamajanduses erakordne. Mitte kunagi pärast 1930. aastate algust ei ole arenenud riigid seisnud silmitsi ohuga, et pangandus ja finantsturud kukuvad täiesti kokku ning ülemaailmne rahasüsteem lõpetab toimimise. Eelnevate aastate ebaõigetest poliitilistest valikutest tulenenud finantskriis muutis aga sellise võimaluse täiesti reaalseks. Eelmise aasta viimastel kuudel ei julgenud maailma suurpangad üksteisele raha laenata ning kauplemine erasektori võlakirjadega soikus pea täielikult. Usalduse kadumine finantsturgudel, mitme triljoni dollarini ulatuvad laenukahjumid ja erasektori krediteerimise järsk langus avaldasid kohest mõju maailma kaubavahetusele, investeeringutele ja majanduskasvule. 2008. aasta IV kvartalis ja selle aasta alguses vähenes maailma kaubavahetus 17 protsenti.

Majandusolukorra leevendamiseks on suured keskpangad ja valitsused astunud pretsedendituid samme. USAs on föderaalvalitsus ja keskpank suunanud pangandusse ja erasektorisse vahendeid enam kui 787 miljardi dollari ulatuses. Euroopa Liidus ulatub eelarvemeetme suurus 5 protsendini SKPst ning pankadele on antud otsetoetusi ja riiklikke garantiisid 393 miljardi euro väärtuses. Selline massiivne sekkumine on tänaseks majanduslanguse kasvukiirust pidurdanud.

Maailmamajanduse stabiliseerumine viimase paari kuu jooksul on aga saavutatud kõrge hinnaga. Suurriikides on järsult paisunud eelarve puudujääk ning maailma keskpankade bilansid ja baasraha kogumaht on kiiresti kasvanud. Seetõttu ei saa kindlalt öelda, kas praegused esimesed märgid majanduskasvu taastumisest uut kasvuaega kuulutavad. Kriisist saavad majanduse välja tuua vaid struktuursed reformid ning eelarve- ja rahapoliitika suhtes usalduse säilitamine keskmises ja pikemas perspektiivis.

Kui rääkida selle aasta prognoosidest, siis Euroopa Liidule tervikuna prognoositakse selle aasta majanduslanguseks 4 protsenti. Ebaproportsionaalselt palju kannatavad kriisi käes aga väikesed, ekspordile ja rahvusvahelistele kapitalivoogudele orienteeritud majandused. Meie lähinaabritest on Rootsis ja Soomes selle aastal oodata kuni 4,7 protsendini ulatuvat majanduslangust. Nagu teame, siis põhjustas üleilmne finantskriis ja turgude kokkukukkumine tõsiseid raskusi ka mitmele uuele liikmesriigile.

On selge, et Eesti majanduse ning Eesti raha- ja finantssüsteemi jaoks olid eelmise aasta lõpu ja selle aasta alguse sündmused tõeliseks proovikiviks, mil pandi proovile vastupanuvõime ja suutlikkus kohaneda muutuva väliskeskkonnaga. Täna julgen ma olukorda hinnata mõõduka optimismiga ning korrata juba märtsis öeldut, et Eestil on kõik võimalused kriis läbida ja sellest edukalt üle saada.

Eesti rahapoliitika ja finantsstabiilsus 2008. aastal

Pöördudes Eesti Panga ülesannete juurde, alustan kokkuvõttega rahapoliitilise raamistiku toimimisest. Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluva Eesti Panga põhieesmärk on tagada hinnastabiilsus Eestis. Selle eesmärgi saavutamiseks toetume euro suhtes rangelt fikseeritud kursile, valuutakomitee süsteemile ja Euroopa Liidu vahetuskursimehhanismile ERM2. Hinnatõusu 2008. aastal alanud pidurdumine ja tarbijahindade kasvutempo peatumine viimastel kuudel kinnitab meie süsteemi tulemuslikkust. Selleks ja järgmiseks aastaks prognoosib Eesti Pank hinnataseme mõningast langust. On selge, et mitte mingeid muutusi Eesti rahapoliitikas ega rahapoliitilises raamistikus ei tehta ega tohigi teha. Eesti krooni kurss jääb muutumatuks ja euroala liikmeks saame praeguse vahetuskursiga. Ma tahaksin siinkohal ka rõhutada, et hinnastabiilsus on üks kõige olulisem tegur majanduskasvu toetamisel.

Eesti Panga teine põhiülesanne on finantssüsteemi stabiilsuse, eriti pangandussüsteemi usaldusväärsuse toetamine. Sarnaselt rahapoliitikas tehtud valikutega, on Eesti Pank aastate jooksul lähtunud ka panganduse suunamisel selgetest ja arusaadavatest põhimõtetest. Me oleme kindlalt toetanud Euroopa Liidu ja Põhja-Balti regiooni ühtset pangaturgu. Samuti oleme rõhutanud siin tegutsevate pankade kapitaliseerituse ja likviidsuse tähtsust. Eesti Pank on hoidnud pankade kapitali adekvaatsuse kohustusliku miinimummäära 10 protsendi tasemel ning suurendas kohustusliku reservi määra 15 protsendini kõigist pankade kohustustest.

Seda arvestades julgen täna kinnitada, et pangad on kriisiga siiani hästi toime tulnud. Eesti pangandussüsteemi keskmine kapitali adekvaatsus on täna üle 22 protsendi. Eestis tegutsevate pankade siinsete tütarettevõtete kapitaliseeritus on täiesti piisav, et tulla toime ka suuremate laenukahjumitega kui praeguse, hinnanguliselt kaheprotsendilise kahjumiga, ilma et nad peaksid selleks kaasama lisakapitali. Eestis tegutsevate pankade usaldusväärsust ei ohusta seega nii-öelda halbade laenude osakaalu võimalik suurenemine laenuportfellis käesoleva aasta jooksul praeguse 5,2 protsendiga võrreldes.

Eraldi tuleb peatuda pangandussüsteemi lõimumisel Skandinaavia ja Euroopa turgudega, mis on üks kõige olulisem stabiilsust toetav asjaolu. Eestis tegutsevad pangagrupid suudavad juhtida kapitali ja likviidsust paindlikult grupi tasandil. Sisuliselt tähendab pangandussüsteemi integratsioon, et pangagrupid on täna valmis kiiresti suunama rahavoogusid erinevatesse tütarettevõtetesse ja filiaalidesse vastavalt vajadusele.

Panganduse integratsiooni toetab koostöö Põhja-Balti regiooni riikide vahel. Võib kindlalt öelda, et meie piirkonna igapäevane infovahetus ja koostöölepingud on eeskujuks finantssüsteemi stabiilsuse tagamisele kogu Euroopa Liidus. Praeguse üleilmse kriisi kontekstis tuleb seejuures esile tõsta Rootsi poolt eelmise aasta viimastel kuudel alustatud toetusskeemide positiivset mõju pangagruppidele tervikuna. Teisisõnu on riiklikud toetusmeetmed rakendatavad gruppide tasemelt ka tütarettevõtetele ja filiaalidele. Selles kontekstis on Eesti Pank toetanud Euroopa Liidus aktiivselt põhimõtet, et abipakettide rakendamine ei oleks teiste liikmesriikide suhtes diskrimineeriv.

2009. aasta prioriteedid Eesti majanduspoliitikas

Ettekande lõpuks puudutan paari sõnaga raha- ja majanduspoliitika praegust olukorda ning 2009. aasta prioriteete.

Praeguseks on selge, et Eesti ettevõtted ja kodumajapidamised on oma käitumist ja ootusi viimase poole aasta jooksul põhjalikult muutnud. Seega on erasektor juba muutunud majandusolukorraga suuresti kohandunud ning põhilised Eesti majandust ohustavad tegurid oluliselt vähenenud. Jooksevkonto ehk investeeringute ja säästude vahe on praktiliselt tasakaalustunud ning majanduse jooksvate kulude rahastamine on tagatud jooksvate tuludega. Samuti ei ole Eestil probleeme välisvõla refinantseerimisega. Kokkuvõttes on Eesti firmad ja inimesed astunud tõsiseid samme, et luua eeldused globaalsest kriisist ülesaamiseks ja kasvu taastumiseks.

Seetõttu on riigil vaja makromajanduse tasemel ellu viia mõned olulised eesmärgid, et toetada majanduskasvu. Ma pean siin silmas eelkõige valmisolekut ühineda euroalaga ning eelarvepoliitika stabiilsust keskmises ja pikemas perspektiivis.

Euroalaga ühinemine on praegu Eesti peamine ja lähim majanduspoliitiline eesmärk. Euro kasutuselevõtt tagab Eestis kasutatava raha stabiilsuse ning on ülimalt oluline pangandussüsteemi ja investeerimiskeskkonna usaldusväärsuse edasiseks suurendamiseks. Võib öelda, et euroalaga ühinemise selge perspektiiv on rahvamajanduse tasemel absoluutselt vajalik, et kasv taastuks ja jääks püsima. Inflatsiooni alanemine on loonud kõik eeldused selleks, et Eesti täidab Maastrichti kriteeriumid 2009. aasta lõpus, mis võimaldaks euroalaga ühineda hiljemalt 1. jaanuaril 2011.

Selles kontekstis on eelarvepoliitikal raha- ja finantssüsteemi stabiilsuse seisukohalt 2009. aastal kaks ülesannet. Kõigepealt tuleb tagada, et praeguses majandusolukorras mõistetav eelarvepuudujääk püsiks nii sellel kui ka järgmisel aastal kindlalt väiksemana kui 3 protsenti SKPst. Selleks tuleb Eesti Panga hinnangul vähendada selle aasta eelarvepuudujääki lisaks veebruaris ja aprillis astutud sammudele veel 6,5 miljardi krooni võrra.

Koos eelarveparandustega peab kindlustama ka eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse. Pärast suurema kriisi möödumist tuleb eelarve viia kõigepealt tasakaalu ning seejärel taastada avaliku sektori ulatuslikud eelarvereservid. Valitsuses äsja kinnitatud "Riigieelarve strateegia" seab eesmärgiks jõuda koondeelarve tasakaaluni 2012. aastal. Eesti Panga hinnangul on see põhjendatud ja ambitsioonikas eesmärk, mille elluviimine eeldab koostööd Riigikogu tasemel.

Arvestades riigi kulutuste hüppelist kasvu suhtena SKPsse, peab eelarve kohandumine toimuma paljuski kulude poolel. Maksutulude suurendamisel võib olla kohandumist toetav roll, kuid mitte kandev osa. Kulude finantseerimine praegusel tasemel ainult maksutõusudega seaks ohtu Eesti pikaajalise majanduskasvu. Samuti on meie arvates igati asjakohane jätkata senise maksupoliitika põhimõtteid, mille kohaselt suureneb muuhulgas kaudsete maksude osakaal otseste maksude arvelt.

Lõpuks rõhutaksin veel kord, et Eesti on viimase poole aastaga nii era- kui ka avalikus sektoris võetud meetmetega parandanud võimalusi kriisist üle saamiseks. Seda kinnitavad enamiku reitinguagentuuride positiivsed hinnangud Eesti väljavaadete kohta ning äsja lõppenud IMFi missiooni visiidi tulemused. Majanduskasvu toetamiseks on nüüd oluline tugevdada avatud majanduse põhimõtteid ja turgude paindlikkust ning tagada rahvamajanduse stabiilsus. Nende eesmärkide saavutamiseks astutavad sammud on parim viis, kuidas riik saab toetada erasektori investeeringute taasalustamist ning iga kriisiga kaasnevate uute võimaluste kasutamist.

Tänan teid tähelepanu eest.

Eesti Panga presidendi sõnavõtt Riigikogus Eesti Panga 2008. aaasta aruande esitlemisel