Eesti Panga presidendi sõnavõtt Riigikogus Eesti Panga 2010. aasta aruande esitlemisel

Eesti Panga presidendi sõnavõtt Riigikogus Eesti Panga 2010. aasta aruande esitlemisel

Tallinn, 16. juuni 2011

Lugupeetud Riigikogu esimees, austatud Riigikogu liikmed

Tänan teid võimaluse eest tutvustada täna Eesti Panga 2010. aasta aruannet. Alustan rahapoliitikast ja hinnastabiilsusest euroalal ja Eestis ning seejärel käsitlen Eesti Panga tegevust Eesti üleminekul eurole.

Rahapoliitika ja hinnastabiilsus euroalal

Alustuseks räägin paar sõna tänasest majandusolukorrast ja hinnastabiilsusest euroalal. Hea uudis on see, et nii maailma kui ka euroala majandus taastub langusest oodatust kiiremini. Kasv on küll aeglasem kui enne kriisi, kuid märksa kiirem kui näiteks aasta tagasi prognoositu. Erasektori kindlustunne on tugev ning soodustab eratarbimise ja investeeringute kosumist. Tootmisvõimsuse rakendatus ei viita kuidagi kriisiolukorrale. Tööpuudus on küll suur, kuid juba alaneb. Tööstus- ja teenindussektori tegevusnäitajad on ajaloolisest keskmisest paremad. Lisaks soodustab euroala ekspordikasvu maailmamajanduse kiire kasv.

Mõnevõrra halvem uudis on see, et maailmamajanduse olukorra paranemine koos mitme muu põhjusega on tõstnud toormehindu. Ka Eesti ei ole sellest puutumata jäänud. Inflatsioon euroalal on kerkinud koguni 2,7%ni. Suure osa hinnatõusust on põhjustanud üleilmsed tegurid ehk energia ja toidu kallinemine maailmaturul. Muude kaupade ja teenuste hinnad on kasvanud tagasihoidlikumalt. Sellele vaatamata on hinnatõususurve oht nii Euroopas kui ka mujal veelgi suurenenud.

Hinnatõusuriskide vähendamiseks tõstsime aprillis intressimäärasid. Samas on meie praegune intressitase endiselt madal ja toetab majanduse taastumist. Olen pea pool aastat olnud Euroopa Keskpanga nõukogu täieõiguslik liige ja võin kinnitada, et oleme nõukogus inflatsiooniarengu suhtes väga valvsad. Vajadusel reageerime kohe võimalikele hinnastabiilsust ohustavatele ilmingutele.

Euroala võlakriis

Majanduskasv pole kõikides euroala riikides taastunud ühtlaselt. Osas euroala riikides ohustab taastumist võlakriis. Ebakõlad liikmesriikide majanduspoliitikas on saanud avalikkuse silmis põhiliseks ebakindluse allikaks. See on valdkond, kus viimaste aastakümnete suurim finants- ja majanduskriis on andnud euroalale ja Euroopa poliitikutele mitu olulist õppetundi.

Esiteks tuleb nentida, et majanduspoliitika koordineerimise mehhanismid Euroopas pole olnud piisavalt tõhusad. Liikmesriigid ei ole kinni pidanud pikaajalistest strateegilistest plaanidest ja eesmärkidest ega ka riigirahanduse reeglitest, olgu need siis riiklikud või euroala ja Euroopa Liidu ülesed. Liiga tihti on eelarvepoliitikas jäänud keerulises olukorras peale poliitikute lühiajalised huvid, samas kui ühiselt kokku lepitud suuniste järgimine oleks olnud kasuks ka neid eiranud riikidele endile.

Teine õppetund osutab euroala riikide tihedale majanduslikule lõimumisele. Üksikute liikmete riigivõla või finantssektori probleemid võivad mõjutada kogu euroala. Seega on tihedam majanduspoliitiline koostöö, olgu riigirahanduse, konkurentsivõime või finantssektori valdkonnas, igati õigustatud, selleks et euroala majandus- ja rahasüsteem toimiks tõhusalt. Tugev reeglistik on meie kõigi huvides. Meie huvi pole jälgida vaid enda tegemisi, vaid ka teiste euroala liikmesriikide, seejuures mitte ainult Kreeka või Portugali, arengukavasid ja eesmärgipüstitusi.

Kolmandaks tuleb võimalikeks kriisideks paremini valmistuda. See tähendab suuremat ennetustööd ja järelevalvet ning tõhusaid kriisi lahendamise meetmeid.

Selle kõigega praegu tegeletakse. Uus valmiv Euroopa raamistik näeb ette suuremate sanktsioonide ja survemehhanismide rakendamist riigirahanduse probleemide ja teiste makromajanduse tasakaalustamatuse ilmingute tekkimisel. Paraku pole uus raamistik nii tugev, kui mina ja mu euroala kolleegid sooviksid, sest poliitikutel on sanktsioonide rakendamise või mitterakendamise suhtes endiselt liiga suur otsustusõigus. Varasemast õppides tuleks uute reeglite rakendamise automaatsust tublisti suurendada.

Uue raamistiku osa on ka 2013. aasta keskel toimima hakkav uus alaline kriisiohje raamistik ehk Euroopa stabiilsusmehhanism - inglise keeles European Stability Mechanism -, mis võtab üle senised ajutised meetmed. See on see viimane kaitsevall, mida läheb vaja siis, kui ennetav koordineerimine ebaõnnestub ja ebaõnnestub ka survestamise kaudu riigi mõjutamine. Tegu ei ole halbade otsuste kinnimaksmise fondiga, vaid likviidsusabi vahendiga liikmesriikide jaoks, kelle maksevõimes me põhimõtteliselt ei kahtle. Meie kõigi ülesanne on tagada, et seda kaitsevalli ei peaks mitte kunagi kasutusele võtma. Selleks on vaja, et kõik liikmesriigid täidaksid oma lubadusi ja kohustusi. Ainult nii saame hakkama ka keerulistes olukordades.

Lühidalt öeldes peab iga euroala riik oma rahaasjad korras hoidma. See on peamine. Me oleme kindlalt vastu neile, kes loodavad, et valitsuste võlakohustuste edasilükkamine või ümberstruktureerimine annab häid tulemusi. Erasektori sundimine või survestamine ei ole samuti lahendus. Probleemidega riigid peavad tegema ise väga palju tööd selle nimel, et taastada ja säilitada usaldus enda vastu. Täpselt samamoodi teeme meie Euroopa Keskpangas tööd selle nimel, et hoida euroala hinnastabiilsust ja säilitada usaldus euroala rahapoliitika raamistiku vastu.

Eesti Panga tegevus eurole üleminekul

See, et alustasin ettekannet ülevaatega euroala hinnastabiilsusest, polnud juhuslik. 1. jaanuaril 2011 sai Eesti raha- ja majanduspoliitikas läbi üks arenguetapp. Eestist sai eurosüsteemi liige ning seaduslikuks maksevahendiks sai euro. Tegu on olnud pikaajalise protsessiga. Euro kasutuselevõtust sai Eesti riigi ja Eesti Panga strateegiline eesmärk juba 2003. aasta sügisel, kui Eesti rahvas kiitis referendumil heaks otsuse ühineda Euroopa Liiduga. See Eesti rahva otsus tähendas ühtlasi toetust Eesti liitumisele euroalaga.

Eelmisele aastale tagasi vaadates on mul väga hea meel tõdeda, et euro tuli Eestis kasutusele tehniliselt sujuvalt. Aasta 2010 oligi Eesti Panga jaoks eelkõige eurole ülemineku aasta. Peale tavapärase töö tehti põhjalikke ettevalmistusi euro kasutuselevõtuks.

Eesti Panga jaoks tähendasid need ühtlasi ettevalmistusi tööks eurosüsteemis ehk euroala riigi keskpanga ülesannete täitmiseks. See jättis oma jälje ka meie tegevuse finantspoolele. Usaldusväärsete võlakirjade madal tootlus ja kohustuslike reservide nõude alanemine vähendasid meie intressitulu eelmisel aastal 2009. aastaga võrreldes poole võrra 414 miljoni kroonini. Samal ajal tegime eurole ülemineku tõttu tavapärasest rohkem kulutusi. Kõige suurem euroga seotud kulu oli pangatähtede ja müntide valmistamine, mis suurendas meie põhitegevuskulu 2009. aastaga võrreldes rohkem kui 50 protsendi võrra 390 miljoni kroonini. Kuna eurole ülemineku ettevalmistuseks võeti tööle ajutisi töötajaid, suurenes mõnevõrra ka personalikulu. Enamiku ajutiste töötajate tööleping on aga juba lõppenud või lõpeb kohe ning keskpank kavatseb hoida oma töötajaskonna suurust stabiilsena 230-240 töötaja ringis. Kokkuvõttes sai Eesti Pank eelmisel aastal ligi 30 miljonit krooni kahjumit, mida on küll peaaegu kümme korda vähem, kui algul kartsime.

Aga Eesti Panga eesmärk ei olegi teenida kasumit. Oluline on see, et Eesti Panga tegevus riigi rahasüsteemi käigushoidmisel ja keskpanga muude ülesannete täitmisel on toiminud tõrgeteta.

Kui rääkida veel kuludest kokkuvõtlikult, siis Eesti Panga 2010. aasta plaanitud tavaeelarve oli 9% väiksem kui 2009. aastal mahus 260,2 miljonit krooni. Sellest kulueelarvest kasutati tegelikult 93%. Lisaks sellele oli kinnitatud euroeelarve mahus 197,8 miljonit krooni ja sellest kasutati vaid 75%, peamiselt euro sularaha kasutuselevõtuga seotud kulude katmiseks.

Eesti Panga ülesanded eurosüsteemis

Euroalaga liitumine jättis Eesti Panga peamised ülesanded samaks. Meie põhiülesanne on endiselt hinnastabiilsus. Möödunud aasta muutis aga oluliselt keskpanga rolli. Eesti Pank vastutab koos teiste euroala riikide keskpankadega kogu euroala hinnastabiilsuse eest. See tähendab, et alates 2011. aasta algusest räägin Eesti Panga presidendina kaasa otsustes, mis ei puuduta ainult Eesti elanikke, vaid 331 miljonit inimest euroalal. Eesti riigi keskpanga tegevusväli on märkimisväärselt laienenud. Kui krooni ajal oli rahapoliitika meile nii-öelda jumalast antud, siis nüüd saame kaasa rääkida euroala rahapoliitikas.

Tegeleme jätkuvalt ka Eesti finantsstabiilsuse tagamise, arveldussüsteemide käigushoidmise, sularaharingluse korraldamise, Eesti välisreservide haldamise, statistika koostamise ning valitsuse nõustamisega. Need igapäevased ülesanded ei kadunud euroalaga liitudes kuhugi.

Eesti majanduse väljavaated

Eesti Panga hinnangul teeb Eesti aastatel 2011-2013 suure osa hiljutisest majanduslangusest tagasi. Majandus on elavnenud peamiselt eksporditulude kasvu toel. Sisenõudluse roll on jäänud väiksemaks, ehkki on samuti taastumas. Sujuv üleminek eurole lõi hea aluse, et saaksime tähelepanu pöörata põhilisele ehk sellele, kuidas aidata kaasa hinnastabiilsuse tagamisele euroalal. Sealjuures on euroga liitumine vähendanud pikaajalisi inflatsiooniriske ka meie majanduses, sest enam ei tunta muret krooni devalveerimise ja muu sellise üle. Samas peame kasvu suhtuma piisava valvsusega. Nii sellel kui ka järgnevatel aastal on tähtis, et praegune kõrge, 5% ületav inflatsioon Eestis ei põhjustaks palgakasvu, mis omakorda hoogustaks hinnatõusu. Seda hinnatõususpiraali tuleb kindlasti vältida. Tasakaaluka kasvu huvides tuleb hoida palgakasv kooskõlas tootlikkuse kasvuga. Vastasel korral võib kahjustuda Eesti konkurentsivõime.

Eelarvepoliitikas on valitsus püstitanud eesmärgi jõuda aastaks 2013 koondeelarvega ülejääki. Eesti Panga hinnangul on selline ülesandepüstitus mõistlik ja saavutatav. Samas näitas kriisikogemus, et ainult eelarvetasakaalu või ülejäägi eesmärgistamine ei pruugi olla piisavalt usaldusväärne. Kiiresti muutuvas keskkonnas on raske eristada ühekordseid ülelaekumisi jätkusuutlikest maksutuludest. Seetõttu on otstarbekas täiendada eelarvepoliitikat sätetega, mis ohjeldaksid kulude kasvu.

Ka finantsstabiilsuse suhtes julgen kinnitada, et Eesti on langusega väga hästi toime tulnud. Eesti-sisesed riskiallikad on majanduskasvu kiirenedes jõudsalt vähenenud ning peamised riskid on pigem tingitud väliskeskkonnast. Laenuturu areng on seni jäänud siiski tagasihoidlikuks. Ettevaates on oluline, et pangad oleks valmis riske võtma ning majanduse kasvuks vajalikke jätkusuutlikke projekte rahastama. Kõik vajalikud eeldused selleks on olemas. Eestis tegutsevate pankade kapitaliseeritus on tugev ning vaba raha laenude andmiseks on hoiuste kasvu tulemusel piisavalt. Ühtlasi tuleb jälgida, et laenumaht kasvaks kooskõlas majanduskasvuga.

Kokkuvõte

Eesti rahandus on saanud euroalaga liitudes palju tugevama aluse. Samas ei anna see meile võimalust teiste najal lihtsalt liugu lasta. Selleks, et eurosüsteem oleks tugev, peavad sellesse panustama kõik osapooled, sealhulgas ka meie.

Tänan teid tähelepanu eest!

Eesti Panga presidendi sõnavõtt Riigikogus Eesti Panga 2010. aasta aruande esitlemisel