Eesti Panga presidendi sõnavõtt Riigikogus Eesti Panga 2011. aasta aruande esitlemisel

Kirjalik tekst võib erineda kõnest

Tallinn, 29. mai 2012

Austatud Riigikogu juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed

Täna esitlen teile Eesti Panga esimese euroaasta kokkuvõtet. Alustan ettekannet lühikese ülevaatega Eesti Panga tegevustest 2011. aastal. Seejärel peatun euroala majandus- ja rahapoliitikal ning Eesti majanduse arengul ja keskpanga tegevusel euroala finantskriisi taustal.

[EESTI PANGA AASTA 2011]

  1. 2011. aasta oli Eesti Panga jaoks tööderohke. Esiteks tuli lõpule viia kõik need tööd, mida keskpangal tuleb teha vääringut teise vastu vahetades. Teiseks tõi euro kasutuselevõtt uusi ülesandeid ja suurema vastutuse - Eesti Pank hakkas võrdväärse partnerina osalema kogu euroala mõjutavate rahapoliitiliste otsuste tegemises. Koos teiste euroala keskpankadega on meie peamine ülesanne aidata kaasa hindade stabiilsuse säilitamisele euroalal. See tähendab tarbijahindade kasvu hoidmist euroalal tervikuna pisut madalamana kui 2% aastas keskmises plaanis. 2011. aasta algusest saadik räägin Eesti Panga presidendina kaasa otsustes, mis ei puuduta ainult Eesti elanikke, vaid rohkem kui 300 miljonit inimest euroalal. Kolmandaks tuli jätkata enamiku Eesti Panga seniste tegevustega: varustada riiki sularahaga, hoida käigus maksesüsteeme, anda oma panus finantsstabiilsuse tagamisse, koguda statistikat ning analüüsida Eesti majandust ja finantssüsteemi.
  2. Eurole üleminek oli väikese Eesti jaoks suur tunnustus, aga ühtlasi ka suur väljakutse. Euro tuli Eestis kasutusele sujuvalt. Sujuv üleminek nõudis pingutusi kogu ühiskonnalt – nii elanikelt ja jaekaupmeestelt kui ka ettevõtjatelt ja pankadelt. Kõik said ühtviisi edukalt hakkama.

[EUROALA MAJANDUS JA RAHAPOLIITIKA 2011]

  1. Euroala 2011. aasta rahapoliitika kujundamine oli keeruline. Euroala majanduses olid aasta esimene ja teine pool väga eriilmelised. Aasta alguses jätkus nii üleilmse kui ka euroala majanduse elavnemine, kuigi kasvutempo oli varasemast aeglasem. Nafta ja muu toorme hinnad tõusid, likviidsust oli rohkesti ning surve euroala hinnakasvule suurenes. Hinnastabiilsuse säilitamiseks otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus rahapoliitilisi intressimäärasid tõsta ja tegime seda aprillis ning juulis.
  2. 2011. aasta teisel poolel olukord muutus ning üleilmset kasvu hakkas pärssima üldise kindlustunde vähenemine ja ebakindluse kasv finantsturgudel. Põhjus oli turuosaliste mure mitme euroala riigi rahanduse arengu pärast. Majanduskeskkonna muutusi saatis tarbijate ja ettevõtete kindlustunde järsk vähenemine augustis. Kui aasta esimesel poolel olid ettevõtted ettevaatlikult optimistlikud, siis alates suvest hakati investeerimis- ja värbamisotsuseid suureneva ebakindluse tõttu edasi lükkama. Üldisest ebakindlusest tingitud majanduskasvu pidurdumine kahandas inflatsioonisurvet. Seetõttu alandasime Euroopa Keskpanga nõukogu otsusega novembris ja detsembris intressimäärad läbi aegade madalaimale tasemele.
  3. Tavaolukorras piisaks hindade ja majandusaktiivsuse mõjutamiseks üksnes intressimäärade muutmisest. Paraku osutus kriis sedavõrd ulatuslikuks, et rahapoliitika ülekandemehhanismide toime oli häiritud ja kommertspankade võime ettevõtetele ja majapidamistele laenu anda vähenes oluliselt. Seetõttu rakendasime alates 2011. aasta augustist rea erakorralisi meetmeid: toetasime võlakirjaturgu, et vältida pankade tegevuse halvamist; jätkasime pankadele piiramatus mahus likviidsuslaenude pakkumist; võimaldasime pankadele kolmeaastase tähtajaga laenu väga soodsatel tingimustel; laiendasime likviidsuslaenude taotlemiseks sobivate tagatiste hulka ning alandasime möödunud aasta lõpus pankade kohustusliku reservi määra 2 protsendilt 1 protsendile.
  4. Tagasivaates tuleb tõdeda, et tarbijahindade kasv kujunes euroalal aasta kokkuvõttes soovitust kiiremaks ja küündis 2,7 protsendini. Inflatsioon kiirenes eeskätt toormehindade kallinemise tõttu. Seda kinnitab alusinflatsiooni indeksi jäämine allapoole 1,5 protsendi taset, mis tähendab, et tarbijakorv kallines nii palju ilma toidu ja energiakandjate hindadeta. Edasised inflatsiooniootused on kooskõlas meie pikaajalise inflatsioonieesmärgiga.

[KRIISIAJA RAHAPOLIITIKA HIND KESKPANKADE JAOKS]

  1. Keskpanga rakendatud erakorralised meetmed olid julged, aga vajalikud sammud. Nendel sammudel on paraku oma hind – riskid keskpankade bilanssides on kasvanud.Riskianalüüsi ja puhvrite kasvatamisega tuleb lähiaastatel senisest tõsisemalt tegeleda ka Eesti Pangal, kes lõpetas äsja esimese aasta euroala liikmena ja kelle omakapitali suhe rahapoliitilistesse varadesse on euroala keskpankade võrdluses üks madalamaid. Seejuures tuleb silmas pidada, et eurosüsteemis  jagatakse rahapoliitiliste operatsioonide tulud ja kulud ühiselt, vastavalt iga konkreetse kekspanga osalusele kapitalis. Seetõttu otsustas Eesti Panga nõukogu  viia keskpanga reservide mahu suhtena riskivaradesse pikemas perioodis võrreldavale tasemele euroala keskpankade keskmisega. Eesti Panga omakapitali tase võrrelduna eurosüsteemiga peab kasvama sama suureks, kui on Eesti Panga osalus eurosüsteemis. See tähendab, et keskpanga omakapital peab 0,37 miljardilt eurolt tõusma  ligikaudu 1,3 miljardile eurole. Praegu on Eesti Panga omakapitali maht 0,07 protsenti kogu eurosüsteemi omakapitalist, samal ajal kui Eesti Panga osalus eurosüsteemis on 0,26 protsenti.

[KUIDAS EDASI — EUROALA VAADE]

  1. Euroala ülesaamine võlakriisist ei sõltu keskpankadest. Selleks on vaja, et liikmesriikide valitsused viiksid võimalikult kiiresti ellu Euroopa Ülemkogu ning euroala riigipeade ja valitsusjuhtide kinnitatud meetmed ja kokkulepped. Tihedam majanduspoliitiline koostöö ning toimiv ja selge reeglistik on meie kõigi huvides.
  2. Kuigi eelarvete vajalikul määral kohandamine võib lähitulevikus majanduskasvu pärssida, aitab see kaasa riigirahanduse kestlikkusele ja seega riigivõlakirjade riskipreemiate kahanemisele. Võlakoormuse kasv tuleb peatada ja luua raamistik, mis toetaks turgude usku euroala riikide rahanduse kestlikkusse. See on kõigi euroala riikide ühine huvi.
  3. Kriisitõrjemeetmete kõrval tuleb pöörata tähelepanu stabiilse kasvupinnase loomisele pikemas vaates. Kasvuvõimekuse nimel tuleb tegeleda struktuurireformidega, mis suurendaksid majanduse paindlikkust, konkurentsivõimet ja tööhõivet.
  4. Eurosüsteemi keskpankade, sealhulgas Eesti Panga peaeesmärk on ka sellises olukorras euroala üldise hinnastabiilsuse säilitamine. See on parim, mida rahapoliitika saab teha ja mida keskpank saab teha majanduskasvu soodustamiseks ja töökohtade loomiseks.

[EESTI TEEMADEL]

  1. 2011. aastal ei tulnud Eestis, erinevalt mitmest teisest euroala riigist, õnneks tegelda kohaliku kriisitõrjega.
  2. Eesti majandus ilmutas üleüldises ebakindlas keskkonnas möödunud aastal märkimisväärset kohanemisvõimet. Aasta kokkuvõttes kujunes majanduskasv  euroala kiireimaks ja ulatus 7,6%ni. Seejuures oli majanduse areng märksa tasakaalulisem kui enne kriisi: jooksevkonto oli mõõdukas ülejäägis ning sisemaine hinnasurve vaoshoitud. Paraku tuli taas tõdeda, et toidu- ja  energiahinnad mõjutavad meil tarbijakorvi maksumust rohkem kui euroala vanades liikmesriikides. Seetõttu kiirenes tarbijahindade kallinemine  Eestis 5%ni.
  3. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti riigirahandus ka praegu tugevas seisus. Kriisi ajal tõestasime, et suudame hädaolukorras eelarvetasakaalu kiiresti parandada. Nüüd on sobiv hetk mõelda sellele, kuidas reguleerida käitumist headel aegadel.
  4. Meil on riigi eelarvestrateegia näol juba pikka aega olemas eelarvepoliitika keskmise perspektiivi raamistik. Paraku ei ole selge, kui siduv on see dokument konkreetsete otsuste tegemisel. Näiteks 2011. aasta kevadel valminud eelarvestrateegias seati eesmärgiks taastada 2013. aastal koondeelarve ülejääk. 2012. aastal on selle eesmärgi saavutamine edasi lükatud. See on murettekitav ja näitab, et praegune raamistik lubab pikaajalisi eesmärke liiga kergesti muuta. Teiseks ei anna see selget vastust küsimusele, kuidas ohjeldada kulude kasvu headel aegadel. Seetõttu on otstarbekas kehtestada tasakaalu tagavate reeglite kõrval ka kulutamise kasvu piiravad reeglid. Need vähendaksid kulude kasvu heitlikkust, aitaksid ära hoida põhjendatamatuid ootusi ning muudaksid vajaduse korral tehtavad kärped vähem valulikuks.
  5. 2012. aasta algul otsustasid euroala riikide riigipead ja valitsusjuhid käivitada kavandatust varem Euroopa Stabiilsusmehhanismi. Eesti Pank on avalikkusega suheldes korduvalt rõhutanud, et keskpanku püütakse suruda neile võõrasse rolli. Euroala keskpankadele võõrad funktsioonid on otstarbekas üle anda Euroopa Stabiilsusmehhanismile. Sellel on kaks eelist. Esiteks on võimalik abi saamise tingimusi seades kujundada abi saava riigi majanduspoliitikat soovitavas suunas. Mis tahes rahapoliitilised meetmed aga teatavasti ei saa kõrvaldada võlakriisi põhjuseid. Teiseks kasvab sellisel juhul oluliselt liikmesriikide valitsuste ja parlamentide kontroll kriisimeetmete üle ning paraneb ülevaade kriisimeetmetega seotud kuludest.

[LÕPETUSEKS]

  1. Õigeid otsuseid saab teha siis, kui on teada, mis majanduses toimub. Meie huvides pole jälgida ainult enda tegemisi, vaid ka teiste euroala riikide (seejuures mitte ainult Kreeka või Portugali) arengukavasid ja eesmärgipüstitusi.
  2. Euroopa majandus- ja rahaliidul on ka praegu olemas need head omadused, mille pärast see ühendus omal ajal ellu kutsuti. Nüüd on vaja majandus- ja rahaliit meie kõigi hüvanguks paremini, kindlamalt ja turvalisemalt toimima panna.

Austatud Riigikogu esimees, austatud Riigikogu liikmed. Oma tänase ettekande lõpetuseks soovin teid tänada seitsme aasta pikkuse koostöö eest. Tänan teid selle eest, et olete Eesti Panga sõnumid vastu võtnud ja nendega arvestanud. Eesti Pank omalt poolt on teid alati varustanud oma parima teadmisega. Loodan, et konstruktiivne koostöö Riigikogu ja Eesti Panga vahel jätkub ka tulevikus.

Tänan tähelepanu eest!