Eesti Panga presidendi sõnavõtt Riigikogus Eesti Panga 2013. aasta aruande esitlemisel

Austatud Riigikogu juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed

Täna esitlen teile Eesti Panga 2013. aasta kokkuvõtet. Alustan ettekannet ülevaatega euroala majandusest ja rahapoliitikast, peatun euroala ja Eesti majanduspoliitikal ning räägin Eesti majanduse arengust ja keskpanga tegevusest möödunud aastal.

Euroala majandus, majandus- ja rahapoliitika

2013. aastal kasvas maailmamajandus mõõdukas tempos ja ka euroalal oli näha selgemaid märke majanduse stabiliseerumisest.

  • Peaaegu poolteist aastat väldanud langus asendus 2013. aasta teises kvartalis tagasihoidliku majanduskasvuga, kuid tõsi, aasta kokkuvõttes oli euroala majanduskasv veel 0,4%ga miinuspoolel.
  • Kasv on euroalal riigiti olnud ebaühtlane, kuid üldiselt on kindlus euroala majanduse edasiste väljavaadete suhtes suurenenud ja sisenõudlus kasvanud.
  • Hoolimata esimestest positiivsetest märkidest tuleb rõhutada, et ebakindlus euroala majanduse väljavaate suhtes pole kaugeltki veel kadunud.

Rahapoliitika vaatepunktist oli 2013. aastal keskkond küllaltki keeruline. Euroala laenuturg oli üsna killustunud ja inflatsioon püsis nõrga nõudluskeskkonna tõttu madalal tasemel.

Euroopa Keskpank, nagu paljud teised arenenud riikide keskpangad, jätkas seetõttu rahapoliitikaga, mis toetaks majanduse elavnemist.

  • Rahapoliitilised intressimäärad on püsinud rekordiliselt madalad, mis toetab investeeringute taastumist.
  • Euroala keskpankade jaoks on oluline, et madalad intressimäärad jõuaksid ka reaalmajandusse ja head äriprojektid saaksid pankadelt mõistlikel tingimustel rahastuse.
  • See aitab elavdada majandust ja hõlbustab hinnastabiilsuse hoidmist.

2013. aastal hakkasid keskpangad kasutama järjest selgemat eelkommunikatsiooni võimalike rahapoliitika meetmete kohta, et suurendada sellega majanduse ja rahaturgude stabiilsust.

  • Sellise sammu eesmärk oli suurendada keskpankade tegevuse läbipaistvust ja seeläbi aidata kaasa rahapoliitika mõju jõudmisele reaalmajandusse.

Majanduse elavdamine ja finantskriisi õppetunnid on majanduspoliitika fookuses mitte ainult euroalal, vaid kogu maailmas. Esimesed reaalsed sammud muutuste suunas on astutud – keskpankade roll finantsjärelevalves kasvab. Euroopa Keskpank teeb juba eelmise aasta lõpust ettevalmistusi, et võtta üle vastutust euroala pankade järelevalve eest.

  • See tähendab uusi finantsstabiilsuse tagamisega seotud ülesandeid kõikidele euroala keskpankadele. Ka Eesti Pank sai endale uued ülesanded makrofinantsjärelevalve teostamiseks Eestis. Nende juurutamine on kahtlemata Eesti Panga tähtsamaid ülesandeid ka eelolevatel aastatel.

Eesti majandus

Eesti majandusarengus kajastus 2013. aastal väliskeskkonna nõrkus ja muutlikkus – kvartalite võrdluses oli majanduskasv ebaühtlane ja aastakasvuks kujunes 0,8%.

Välisnõudluse kasv kujunes märksa väiksemaks, kui eeldasime veel aasta varem oma majandusprognoosis. Välisnõudluse muutlikkus on kujundanud ka selle aasta Eesti majanduse tulemusi ja pilt toimuvast on läinud väga kirjuks.

Viimase aasta jooksul on majanduskasvu aeglustumine ja lisandväärtuse vähenemine olnud seotud üksikute tegevusaladega. Juba mõnda aega on vähenenud veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtus, mis lähiajal ilmselt ei taastu. Ehitussektori lisandväärtus on langenud avaliku sektori tellimuste vähenemise tõttu. Viimased andmed viitavad aga sellele, et erasektori tellimused on hakanud asendama avaliku sektori vähenenud tellimusi. Esimese kvartali majanduslanguse puhul räägiti küllaltki palju tavapärasest soojema ilma mõjust, mille mõju peaks teises kvartalis taanduma. Suurte langejate kõrval on olnud ka valdkondi, kus on läinud hästi. Möödunud aastal kasvas tänu tarbimisele kaubandussektori lisandväärtus kümnendiku võrra. Peamiselt ekspordile suunatud töötleva tööstuse lisandväärtus suurenes üle 5% ning info ja side tegevusala lisandväärtus koguni ligikaudu 15%.

Eesti majanduskasvu ongi vedanud eelkõige sisenõudlus, mis põhineb majapidamiste sissetulekute suurenemisel. Tööjõukulud on aga mõnda aega kasvanud kiiremini kui tootlikkus ning see ei ole jätkusuutlik. Kui palgakasv püsib kiire, aga välisnõudlus ja hinnakasv välisturgudel väike, hakkab see Eesti konkurentsivõimet pärssima ja majandus kaotaks kasvuvõimet. On oluline, et ettevõtted julgeks suurendada investeeringuid. Oluline on ka see, et alaneks kõrge tööpuudus, mis eeldab eelkõige samme struktuurse tööpuuduse vähendamiseks.

Viimasel ajal on kiirenenud palgakasv ka valitsemissektoris ning see raskendab erasektorile vajalike korrektsioonide tegemist.

See, et mõnede näitajate järgi toimib Eesti majandus allpool ning teiste järgi ülalpool oma potentsiaali, muudab eelarvepoliitika ja äritsükli seoste hindamise keeruliseks. Eelarvetulude laekumine on samal ajal püsinud rahuldav ja see annab võimaluse tegeleda mitte ainult hetkeolukorra, vaid ka pikema ettevaatega. Kui ootused maailmamajanduse taastumise suhtes ei täitu, siis tuleb olla valmis ka kuluplaanide muutmiseks.

Enamiku Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes eristub Eesti riigirahandus selle poolest, et kuigi seda on hoitud heas seisus, ei taha eesmärgiks seatud eelarvepositsiooni paranemine ettevaates edeneda. Selle aasta majanduskasv kujuneb tõesti oodatust aeglasemaks. Reaalse ja nominaalse majanduskasvu vahe on aga veninud suureks ja jooksevhindades mõõdetuna räägime aastate 2015–2016 puhul 4-6% aastakasvust. Nominaalkasvu vaadates ei ole olukord nii halb, et peaksime varem seatud eesmärke lõdvendama.

Uus riigieelarve seadus väärtustab teatavasti varasemast rohkem pikaajalist kavandamist. See tähendab, et igal sügisel toimuva järgmise aasta riigieelarve kava koostamisel tuleb tõsisemalt arvestada riigieelarve strateegias ja stabiilsusprogrammis seatud eesmärkidega. Seda sidet ei tohi käsitleda kitsalt ja taandada pelgalt eelarvepositsiooni struktuurses tasakaalus või ülejäägis hoidmisele.

  • Esiteks ei ole struktuurne positsioon ainuke eesmärk, vaid pigem orientiir, mis aitab eelarvepoliitikas vältida liigset muutlikkust. Sama tähtsaks tuleb pidada eelarve nominaalsesse ülejääki viimist ja reservide taastamise eesmärki. Nende eesmärkide saavutamist on juba mitu korda edasi lükatud. Uue eelarvestrateegia järgi on nominaalse eelarvepositsiooni tasakaalustamine kavandatud alles aastasse 2017 ja järgmisel paaril aastal on eelarvepoliitiline hoiak märksa lõdvem, kui see on olnud pärast majanduslangusest väljumist.
  • Teiseks on Eesti Pank mitmel korral rõhutanud, et struktuurse tasakaalu mõõtmine ei ole reaalajas võimalik ja täpsema hinnangu saame anda alles tagantjärele. Nominaalsed näitajad on seetõttu keerulise olukorra ajal palju kindlam orientiir.

Sügisel, järgmise aasta eelarve kava väljatöötamisel on miinimumülesandeks tagada eelarvetasakaalu paranemine nii nominaalse kui ka struktuurse näitaja järgi.

Eesti Panga tegevus

Eesti Panga ülesanne on hoida hinnakasv mõõdukas, kujundades koos teiste euroala keskpankadega ühist rahapoliitikat ja viies seda Eestis ellu.

  • Meie ülesanne on tagada, et ettevõtted ja majapidamised saaksid oma tehingutes ja arvestustes tugineda stabiilse ostujõuga rahale. Selle eelduseks on suurte hinnakõikumiste ärahoidmine.
  • Panga otsused, nõuanded ja hinnangud peavad tuginema põhjalikule analüüsile ning olema selgelt esitatud. Selle saavutamiseks tuleb keskpangal koondada valdkonna parimad teadmised.
  • Me vastutame Eesti finants- ja välissektori ning finantskontode statistika tegemise eest. Riikliku statistika tegijana on meie eesmärk pakkuda kvaliteetset, usaldusväärset ja erapooletut informatsiooni, mida kasutame nii ise kui kasutavad ka teised nii Eestis kui ka kaugemal oma analüüsides, prognoosides ja poliitika kujundamises.

Vabariigi keskpangana panustab Eesti Pank Eesti majanduse kestlikusse arengusse ja jõukuse kasvu. Sel eesmärgil nõustab Eesti Pank valitsust ja teeb koostööd teadusasutuste, teiste keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega.

  • Nõustamise ja koostööga seotud ülesannete edukas täitmine eeldab aktiivset suhtlust eurosüsteemis, aga ka rahvusvahelistes organisatsioonides ja meedias, kus esindame Eestit ja ühtlasi eurosüsteemi.

Samuti hoiame Eesti finantssüsteemi stabiilsust ja aitame kujundada finantssektori poliitikat.

Kui finantsstabiilsuse valdkonnas on Eesti Panga ülesanded selle aasta lõpus tööd alustava ühtse pangandusjärelevalve tõttu kasvanud, siis ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) rakendumisega 2014. aasta alguses Eesti Panga roll maksete valdkonnas mõnevõrra vähenes.

  • Kommertspangad loobusid pärast SEPA rakendamist Eesti Panga pakutud kohalikus jaemaksete süsteemis osalemisest ja Eesti Pank kujundab seetõttu ümber oma rolli selles valdkonnas.
  • Eesti Pank peab oluliseks, et Euroopa maksekeskkonnaga integreeritud Eesti maksete turg oleks turvaline ja soodne ning kohtleks turuosalisi võrdselt.
  • Kuigi SEPA tingimustega muutusid pankadevahelised arveldused aeglasemaks, on see siiski suur samm edasi Euroopa ühisturu toimimisel – lisaks ühisraha kasutamisele saavad Eesti eraisikud ja ettevõtted arveldada kogu Euroopas samadel tingimustel.

Hoolimata elektroonsete makseviiside kasvavast populaarsusest on sularahal endiselt oluline roll maksevahendi ja väärtuse säilitajana. Eesti Pank hoolitseb koostöös teiste eurosüsteemi keskpankadega selle eest, et europangatähtede ja -müntide nõudlus oleks kaetud ja säiliks ringluseks vajalik käibevaru, ning tagab sularaha kvaliteedi ja pangatähtede kaitse võltsimise eest. Juba pikemat aega on ette valmistatud üleminekut uuendatud kujunduse ja tõhustatud turvaelementidega teise seeria europangatähtedele.

  • Esimesena käibele tulnud uue seeria 5-euroste pangatähtede osakaal ringluses oli 2013. aasta lõpuks jõudnud Eestis enam kui 52%ni.
  • Selle aasta 23. septembril lastakse ringlusse uus 10-eurone pangatäht.

Eesti Panga tulud ja kulud

Keskpank peab oma ülesannete täitmiseks olema finantsiliselt sõltumatu. Selle eelduseks on keskpanga varade säilimine ja nende investeerimine. Eesti Panga reservid toetavad euroala rahasüsteemi usaldusväärsust, tagavad keskpangale vajaliku sõltumatuse ja kindlustavad piisava kapitali olemasolu võimalike kahjude katteks.

  • Lisaks sellele haldab Eesti Pank koostööleppe alusel Tagatisfondi investeerimisportfelli ja osaleb koostöös teiste eurosüsteemi keskpankadega Euroopa Keskpanga välisreservide investeerimises.

2013. aastal sai Eesti Pank eurosüsteemi ühistegevusest – rahapoliitikast ja sularaha emissioonist – tulu 42,2 miljonit eurot (2012. aastal 51,6 miljonit eurot).

Eesti Pank teenis investeerimistegevuselt 3,7 miljonit eurot (2012. aastal 8,1 miljonit eurot).

Eesti Panga kasum oli 2013. aastal 23,5 miljonit eurot.

  • Puhastulu kahandas riskide katmiseks tehtud üldine riskieraldis 6,8 miljoni euro väärtuses 2014. aastal (2013. aastal oli esimest korda tehtud riskieraldise maht 11,5 miljonit eurot).

Eesti Panga põhitegevuskulud olid sularaha valmistamiskulude tõttu mullu 17,4 miljonit eurot (2012. aastal 16,2 miljonit eurot).

Euroopas ja mujal viimastel aastatel kriisi leevendamiseks võetud erakorralised meetmed on toetanud majanduse arengut, kuid suurendanud ka keskpankade bilansimahte ja riske. Eesti Panga laiendatud omakapitali suhe rahapoliitilistesse riskivaradesse on euroala keskpankade seas üks väiksemaid. Eurosüsteem arvestab aga oma ühtse rahapoliitikaga seonduvaid riske jälgides keskpankade kapitali keskmist taset. Seetõttu on väga oluline, et Eesti Panga nõukogu otsustas ka 2014. aastal jätkata senise kasumijaotuse strateegiaga, mille eesmärk on tõsta laiendatud omakapitali suhteline tase euroala keskpankade keskmise tasemeni.

  • Eesti Panga nõukogu otsusega eraldati 2013. aasta kasumist veerand ehk 5,9 miljonit eurot riigieelarvesse. Eesti Pank on alates 1992. aastast eraldanud oma kasumist riigieelarvesse kokku 129 miljonit eurot.

Eesti Panga kapitalitaset on võrreldes praegusega vaja tõsta umbes miljardi euro võrra 1,3 miljardi euroni.

Keskpangale kui pikaajalisele ja konservatiivsele rahapaigutajale on uusi väljakutseid pakkunud olukord finantsturgudel, kus kõrgema krediidireitinguga valitsusvõlakirjade intressid on langenud väga madalale tasemele. Eesti Pank on tegevuskeskkonna muutustele reageerinud ja riske hajutanud, lisades investeerimisportfelli täiendavaid varaklasse, näiteks aktsiaid, ja paigutades raha senisest enamate riikide võlakirjaturgudele.

2013. aastal muutis panga juhatus töö planeerimist ja eelarvestamist, et suurendada organisatsiooni tõhusust. Tõhusam toimimine kajastus ka Eesti Panga 2014. aasta eelarve mahu kahanemises – kui jätta kõrvale sularahakulud, mis on aastati väga erinevad, on keskpanga eelarve 2014. aastal 2,5% väiksem kui 2013. aastal.

Kokkuvõtteks

Aasta 2013 oli nii Eesti Panga kui ka kogu Eesti majanduse jaoks keerukas, kuid siiski edukas. Edu ei tulnud aga kergelt ja loorberitele puhkama jääda on ennatlik. Riskid nii Eesti, Euroopa kui ka maailmamajanduses vajavad pidevat tähelepanu ja hindamist. Seni saavutatu hoidmine nõuab meilt kõigilt pingutust ja peame tagama valmisoleku paindlikult reageerida majanduse muutustele nii majapidamiste, ettevõtete kui ka riigi tasandil.

Tänan teid tähelepanu eest!


Kirjalik tekst võib erineda kõnest.

2013. aasta aastaaruandega saab tutvuda Eesti Panga veebilehel