Eesti Panga president rõhutas Riigikogu ees struktuursete reformide tähtsust

Neljapäeval, 11. juunil Eesti Panga 2008. aasta aruande esitlemisel Riigikogule rõhutas keskpanga president ANDRES LIPSTOK oma sõnavõtus, et kriisist saavad majanduse välja tuua vaid struktuursed reformid ning eelarve- ja rahapoliitika suhtes usalduse säilitamine keskmises ja pikemas perspektiivis.

Lipstoki sõnul oli 2008. aasta maailmamajanduses erakordne. "On selge, et Eesti majanduse ning Eesti raha- ja finantssüsteemi jaoks olid eelmise aasta lõpu ja selle aasta alguse sündmused tõeliseks proovikiviks, mil pandi proovile vastupanuvõime ja suutlikkus kohaneda muutuva väliskeskkonnaga. Täna julgen ma olukorda hinnata mõõduka optimismiga ning korrata juba märtsis öeldut, et Eestil on kõik võimalused kriis läbida ja sellest edukalt üle saada," ütles Lipstok.

Andres Lipstok kordas üle, et selleks ja järgmiseks aastaks prognoosib Eesti Pank hinnataseme mõningast langust. "On selge, et mitte mingeid muutusi Eesti rahapoliitikas ega rahapoliitilises raamistikus ei tehta ega tohigi teha. Eesti krooni kurss jääb muutumatuks ja euroala liikmeks saame praeguse vahetuskursiga. Ma tahaksin siinkohal ka rõhutada, et hinnastabiilsus on üks kõige olulisem tegur majanduskasvu toetamisel," märkis Lipstok.

Pangandussüsteemi usaldusväärsusest rääkides sõnas keskpanga president, et pangad on kriisiga siiani hästi toime tulnud: "Eesti pangandussüsteemi keskmine kapitali adekvaatsus on täna üle 22 protsendi. Eestis tegutsevate pankade siinsete tütarettevõtete kapitaliseeritus on täiesti piisav, et tulla toime ka suuremate laenukahjumitega kui praeguse, hinnanguliselt kaheprotsendilise kahjumiga, ilma et nad peaksid selleks kaasama lisakapitali."

Eraldi peatus Lipstok pangandussüsteemi lõimumisel Skandinaavia ja Euroopa turgudega, mis on üks kõige olulisem stabiilsust toetav asjaolu ja mida toetab koostöö Põhja-Balti regiooni riikide vahel. "Võib kindlalt öelda, et meie piirkonna igapäevane infovahetus ja koostöölepingud on eeskujuks finantssüsteemi stabiilsuse tagamisele kogu Euroopa Liidus," mainis ta.

Keskpanga president tõi esile, et Eesti ettevõtted ja kodumajapidamised on oma käitumist ja ootusi viimase poole aasta jooksul põhjalikult muutnud. "Seega on erasektor juba muutunud majandusolukorraga suuresti kohandunud ning põhilised Eesti majandust ohustavad tegurid oluliselt vähenenud. Jooksevkonto ehk investeeringute ja säästude vahe on praktiliselt tasakaalustunud ning majanduse jooksvate kulude rahastamine on tagatud jooksvate tuludega. Samuti ei ole Eestil probleeme välisvõla refinantseerimisega," rõhutas ta.

Euroalaga ühinemine on Lipstoki sõnul praegu Eesti peamine ja lähim majanduspoliitiline eesmärk. "Tuleb tagada, et praeguses majandusolukorras mõistetav eelarvepuudujääk püsiks nii sellel kui ka järgmisel aastal kindlalt väiksemana kui 3 protsenti SKPst. Selleks tuleb Eesti Panga hinnangul vähendada selle aasta eelarvepuudujääki lisaks veebruaris ja aprillis astutud sammudele veel 6,5 miljardi krooni võrra," rääkis keskpanga president.

Koos eelarveparandustega peab kindlustama ka eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse, rõhutas Lipstok. "Pärast suurema kriisi möödumist tuleb eelarve viia kõigepealt tasakaalu ning seejärel taastada avaliku sektori ulatuslikud eelarvereservid. Valitsuses äsja kinnitatud "Riigieelarve strateegia" seab eesmärgiks jõuda koondeelarve tasakaaluni 2012. aastal. Eesti Panga hinnangul on see põhjendatud ja ambitsioonikas eesmärk. Arvestades riigi kulutuste hüppelist kasvu suhtena SKPsse, peab eelarve kohandumine toimuma paljuski kulude poolel. Kulude finantseerimine praegusel tasemel ainult maksutõusudega seaks ohtu Eesti pikaajalise majanduskasvu," rääkis Lipstok.

Keskpanga president märkis kõne lõpus, et Eesti on viimase poole aastaga nii era- kui ka avalikus sektoris võetud meetmetega parandanud võimalusi kriisist üle saamiseks ning seda kinnitavad enamiku reitinguagentuuride positiivsed hinnangud Eesti väljavaadete kohta ja äsja lõppenud IMFi missiooni visiidi tulemused.

Andres Lipstoki kõne Riigikogule avaldatakse Eesti Panga kodulehel www.eestipank.info.