Eesti Panga sügisprognoos aastateks 2003-2005

  • Eesti Pank prognoosib, et maailmamajanduse taastudes kiireneb Eesti majanduskasv 2004. aastal 5,2 protsendile, mis on 0,8 protsendipunkti enam kui tänavu.
  • Eesti majanduskasv kiireneb järgmisel aastal eeldusel, et maailma majanduses leiab aset kauaoodatud tõus, millest saab osa ka Eesti ekspordisektor.
  • Eesti majandust ootavad tõsised probleemid, juhul kui ei suurene Eesti ekspordimahud ning ei kahane jooksevkonto defitsiit. Majanduse kohandumisvajadus võib seetõttu lähiaastatel kärpida majanduskasvu 2,5-3,5 protsendi tasemele.
  • Hinnakasv 2003 aastal on 1,5 protsenti, jäädes ajalooliselt madalaimaks. 2004. aastal kiireneb inflatsioon eelkõige administratiivsete hindade kasvu arvelt ja aasta keskmisena jääb nelja protsendi juurde, mille järel eeldatavasti taas langeb.
  • Välistasakaalu paranemist peaks toetama välisnõudluse taastumisel nii ekspordi kasv kui sisemajanduse impordinõudluse alanemine. Jooksevkonto defitsiit alaneb 2004. aastal 11 protsendile SKPst.

1. Väliskeskkond

  • Maailma majanduse erinevad usaldusindikaatorid on aasta teisel poolel paranenud ning tõusnud on aktsiaindeksid ja võlakirjaturgude intressid. Esimesi märke reaalsete majandusnäitajate paranemisest on nii Euroopas kui USA-s.
  • Keskpankade rahapoliitikat pole majanduskasvu kiirenemise esimesed märgid veel oluliselt muutnud, kuigi Inglise Pank tõstis baasintressi novembri alguses 0,25 protsendi võrra. Turuootused tõotavad laiemat intressitõusu järgmisel aastal.

2. Sisenõudlus: tarbimine ja investeeringud

  • Tänavu kasvab eratarbimine Eestis reaalselt 6,7 protsenti. Kahel järgneval aastal pärsib eeldatav intressitõus laenuraha arvel elamist ning kiirenev inflatsioon pidurdab reaaltulude kasvu.
  • Valitsussektori roll sisenõudluse suunajana suureneb: 2004. aasta riigieelarve näitab valitsuse investeeringute jõudsat kasvu, seda eelkõige Euroopa tõukefondidest saadavate lisarahade toel. Samal ajal suurenevad valitsuse tarbimiskulud üldisest majanduskasvust aeglasemalt.
  • 2003. aastal on investeeringute reaalkasv kõrge, ulatudes 11 protsendini. Kahel järgneval aastal peaks investeeringuaktiivsus mõnevõrra vaibuma, seda eelkõige infrastruktuuri ning erasektori investeeringute vähenemise tõttu.

3. Väliskaubandus ja jooksevkonto

  • Tänavu kasvab eksport püsihindades tagasihoidliku 4,2 protsendi võrra, kuid 2004. aastaks prognoosib Eesti Pank 8,7-protsendilist reaalkasvu. Seda toetavad eeldatav välisnõudluse suurenemine Eesti kaupade järele ning varasemate perioodide suured investeeringud.
  • Jooksevkonto defitsiit ületab 2003. aastal 14 protsenti, mis on põhiliselt tingitud ülikõrge investeerimisaktiivsusega kaasnenud suurema impordimahu ning eraisikute tarbimisega. Pikaajalises perspektiivis peaks jooksevkonto defitsiit kahanema välisraha sissevoolu stabiliseerumise ja kodumaise säästu kasvu abil.

4. Majanduskasv

  • Maailma majanduse madalseisust mõjutatuna jääb Eesti SKP kasv 2003. aastal viimase aja madalaimaks, ulatudes 4,4 protsendini. See on protsendipunkti võrra allpool Eesti potentsiaalset majanduskasvu, ületades euroala majanduskasvu ligikaudu nelja protsendipunkti võrra.
  • Välisnõudluse taastumisel kasvab Eesti majandus 2004. aastal 5,2 protsenti, mis on 0,5 protsenti vähem kui Eesti Panga kevadprognoosis. Põhjuseks maailma ja ennekõike euroala majanduskasvu taastumise viibimine.
  • Kui tänavu toetub majanduskasv sisenõudlusele, siis 2004 on oodata väliskaubanduse osatähtsuse suurenemist kasvu allikana.

5. Tarbijahinnad

  • Eesti tarbijahindade kasv jääb 2003. aastal madalamaks kui euroala hinnakasv (HICP), ulatudes 1,5 protsendini. Madal hinnakasv tuleneb mitmetest ühekordsetest teguritest: madalad toormehinnad maailmaturul, jaekaubanduse konkurentsi kasv, samuti tugev konkurents kodumaisel kütuseturul ja heitlikud kütusehinnad. 2003. aasta lõpus on oodata mõnevõrra kiiremat hinnakasvu võrreldes aasta esimese poolega.
  • Aastal 2004 on oodata tarbijahindade neljaprotsendilist kasvu, seda nii eelseisvate administratiivsete hinnatõusude kui ka seni inflatsiooni ohjeldanud tegurite mõju vähenemise tõttu. Reguleeritavatest hindade lõplik mõju tarbijahindade kasvule on hetkel veel teadmata. Inflatsiooniprognoos eeldab euro ja dollari kursi stabiilsuse püsimist.

Tabel 1. Eesti Panga majandusprognoos sügisel 2003 põhinäitajate lõikes

    Muutus võrreldes
kevadprognoosiga
2003
2001 2002 2003* 2004* 2005* 2003* 2004*
SKP, mlrd. krooni 97,9 108,0 116,0 127,7 140,6 0,7 -0,4
SKP reaalkasv, % 6,5% 6,0% 4,4% 5,2% 5,8% 0,0% -0,5%
Inflatsioon, % 5,8% 3,6% 1,5% 4,0% 3,4% -1,7% -0,8%
Jooksevkonto, % SKP-st -6,1% -12,3% -14,4% -11,1% -9,2% -3,5% -1,5%
Primaarne jooksevkonto, % SKP-st -1,0% -7,4% -8,9% -6,0% -3,6% -3,1% -1,5%
Eratarbimise reaalkasv, % 5,2% 9,4% 6,7% 5,3% 5,5% 0,4% -0,9%
Valitsussektori tarbimise reaalkasv, % 0,9% 5,0% 3,5% 3,5% 3,3% 0,0% -0,5%
Investeeringute reaalkasv, % 12,2% 16,1% 11,1% 6,6% 5,6% 8,5% 0,7%
Ekspordi reaalkasv, % 0,2% 5,5% 4,2% 8,7% 9,2% -7,5% -7,1%
Impordi reaalkasv, % 2,1% 10,2% 7,9% 6,9% 7,2% -3,7% -7,9%
Hõivatud, tuh. 575,9 582,3 588,1 594,0 597,0 5,4 9,0
Lisandväärtus töötaja kohta , kasv, % 5,4% 4,7% 3,5% 4,2% 5,3% -0,6% -1,2%
Rahapakkumise reaalkasv, % 16,9% 11,6% 11,7% 12,7% 11,4% 1,0% 1,8%
Krediidi reaalkasv, % 8,9% 19,4% 19,5% 15,6% 12,1% 2,9% 0,1%

* prognoos

Tabel 2. Väliskeskkonna eeldused

  2001 2002 2003 2004
Inflatsioon        
USA 2,8 1,6 2,3 1,8
EU-15 2,4 2,3 2 1,5
FIN 2,6 1,5 1,3 1,3
SWE 2,6 2,4 2,1 1,6
GDP kasv        
USA 0,3 2,4 2,6 3,9
EU-15 1,5 0,8 0,5 1,7
FIN 1,2 2,2 1,3 2,6
SWE 1,4 1,9 1,6 2,3
EURIBOR 3M intress 4,5 3,3 2,1 2,2

Andmed: Consensus Forecast september 2005

Eesti majanduse riskid

 

6. Makromajanduslikud riskid

  •     Kui väliskeskkonna taastumine viibib, siis võib väliskaubanduse kasv jääda prognoositust väiksemaks.
  •     Ohtlikuks võib kujuneda ka see, kui palgakasv ületab märkimisväärselt tootlikkuse kasvu ning langeb ekspordisektori konkurentsivõime.
  •     Püsivalt kõrge jooksevkonto defitsiit ning riigi võlakoormuse kiire tõus võivad kaasa tuua välisinvestorite usalduse languse ja investeeringute vähenemise. Tulemuseks oleks muuhulgas sotsiaalsete pingete tõus.
  •     Finantssektori toel jätkuv sisenõudluse kasv ei ole jätkusuutlik majanduskasvu allikana, juhul kui seda ei toeta paranev väliskaubandus.

7. Ettevõtete, eraisikute ja riigi riskid

  •     Ekspordi kiratsemine ja sellest tulenev ettevõtete kesisem eksporditulu võivad piirata tootmist, millega kaasneb eraisikute sissetulekute kasvu pidurdumine ja võimalikud probleemid tööturul.
  •     Võimalikud ebaefektiivsed investeeringud võivad pingestada ettevõtete bilansse, ei täitu kasumiprognoosid ning kasvavad laenuteeninduskulud.
  •     Ettevõtlussektori probleemidega võib kaasneda ebakindlus eraisikute majandusootustes ning tarbimise ja investeeringute vähenemine.
  •     Eraisikute reaaltulude kasvu pidurdumine ning kasvavad laenuteeninduskulud, kaasa arvatud intressitõus, mõjutavad negatiivselt tarbimist.
  •     Sisemaiste riskide realiseerumisel satub surve alla riigieelarve tulude pool, kuna ettevõtete tulususe madal tase ning töötuse kasv tähendab eelarvepuudujäägi tekkimist.

Riskide kokkuvõtteks: Eesti majandust ootavad tõsised probleemid, juhul kui ei suurene Eesti ekspordimahud ning ei kahane jooksevkonto defitsiit. Riskide realiseerumise tulemusena võib Eesti majanduskasv ulatuda lähiaastatel vaid 2,5-3,5 protsendi tasemele.