Eesti Pangas räägiti täna Euroopa Liidu mõjust Eestile

Täna esitleti Eesti Panga Iseseisvussaalis ülevaateid muudatustest, mis on Eesti majanduses toimunud alates Euroopa Liiduga ühinemisest. Kolmes ettekandes anti ülevaade ELi mõjust Eesti rahapoliitikale ja majandusele, tööjõu vaba liikumise mõjust Eestile ning ELi ühtekuuluvuspoliitika toetustest Eestis.

Eesti Panga president Ardo Hansson juhtis oma avasõnas tähelepanu Euroopa Liitu kuulumise tähendusele ehk demokraatia, vabaduse, julgeoleku ja heaolu suurenemisele Eesti inimeste jaoks ja teisalt globaalses mõttes Euroopa Liidu enda jaoks ehk ELi sisemise julgeoleku ja mõju kasvule.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm rääkis Euroopa Liiduga liitumise ettevalmistustest Eestis ja ootustest Euroopa Liidule. Oma kõnega juhatas ta sisse Eesti Panga ökonomistide kolm analüütilist ülevaadet ELi mõjust Eestile.

Esmalt kandis Ilmar Lepik ette tema ja Reet Reediku ülevaate Euroopa Liidu mõjust Eesti rahapoliitikale ja majandusele (avaldatakse ka ajakirjas Akadeemia). Eesti esimesed kümme aastat Euroopa Liidus on majandusarengu mõttes olnud suurte kontrastide aeg. Eesti majanduses on kogetud nii hoogsat kasvu kui üleilmsest kriisist mõjutatud järsku langust. Artiklis käsitletakse Eesti majanduse kohanemise lugu läbi rahapoliitika prisma alates Aasia ja Venemaa kriisist kuni tänaseni ning vaadeldakse põgusalt Eesti kogemusi euroala liikmena.

Seejärel esitles Orsolya Soosaar tema ja Natalja Viilmanni ülevaadet Euroopa Liidu tööjõu vaba liikumise mõjust Eestile. Vabadus töötada ja elada mistahes Euroopa Liidu liikmesriigis on Euroopa Liidu asutamislepingust tulenev põhivabadus ning üks Euroopa Liidu kui majanduspiirkonna lõimumise alus. Esitluses analüüsitakse tööjõu rahvusvahelise liikumise tõkete kadumise mõju Eesti majandusele ja tööturule Euroopa Liitu kuulumise esimese kümnendi jooksul.

Lõpetuseks esitles Karsten Staehr tema ja Karin Kondor-Tabuni ülevaadet „Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetused Eestis: taust, trendid ja probleemid“ (inglise keeles). ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendeid jaotatakse kõigile piirkondadele, kuid põhitähelepanu pööratakse vähemarenenud piirkondadele, et tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus. Analüüsis vaadeldakse ühtekuuluvuspoliitika rakendamist Eestis, täpsemalt Eesti strateegilisi plaane, saadud vahendite mahtu ja jaotust ning seniseid kogemusi.

Seminari juhtis Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

Ülevaatlikud analüüsid valmisid Eesti EL liikmesuse 10. aastapäeva tähistamiseks. Üritus oli seotud Euroopa Komisjoni Eesti esinduse algatusega „10 aastat NATOs ja Euroopa Liidus. Tegime koos Eesti suuremaks“. 

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee