Eesti Pank astub sammu laenukasvuga seotud riskide piiramiseks

Eesti Pank tõstab alates 1. septembrist 2006 pankade kohustusliku reservi nõude praeguselt 13 protsendilt 15 protsendile. Sammu eesmärgiks on piirata sisenõudluse ja laenude kiirest kasvust tingitud riske Eesti majanduses.

"Eesti majanduse arengut iseloomustavad näitajad viitavad sellele, et Eesti majandus on tasakaalulise arengu teelt üha enam kõrvale kaldumas. Märgatavalt on suurenenud Eesti majanduse ülekuumenemise oht, millega võib kaasneda inflatsiooni edasine kiirenemine ning majanduskasvu järsk aeglustumine 2008. aastal," kommenteeris otsust Eesti Panga president Andres Lipstok. "Ülekuumenemise ohu ennetamiseks peavad otsustavalt tegutsema nii keskpank kui ka valitsus," jätkas Lipstok.

Lipstoki sõnul on keskpanga poolsel regulatsioonide karmistamisel kindlasti signaali tähendus: "Keskpank peab andma Eesti pankadele ja laenuvõtjatele selge sõnumi, et ülekuumenemise võimalust tuleb pidada tõsiseks," ütles ta.

Samas ootab keskpank majanduse tasakaalu huvides valitsuselt ülejäägile suunatud eelarvepoliitika jätku. "Eesti Panga poolt pankadele rakendatud meetmega peab kaasnema ka otsustav valitsusepoolne tegutsemine. Valitsuse kohus on hoida tänavune riigieelarve kolme miljardi kroonises ülejäägis ning kaotada eluasemelaenudele intressidele kehtiv tulumaksusoodustus. Keskpanga ja valitsuse tõhusal koostegutsemisel on võimalused ülekuumenemise vältimiseks kahtlemata suuremad," lisas Lipstok.

Kohustusliku reservi määra tõstmine on Eesti Panga käsutuses olev rahapoliitiline instrument, millega saab suunata pankade tegevust. Määra tõstmine 15 protsendile tähendab, et pangad peavad oma ressurssidest kõrvale panema kokku 3,6 miljardit krooni, mis vähendaks väljalaenatava raha hulka.

Otsusest on teatatud Eestis tegutsevatele kommertspankadele ning nende emapankade koduriikide finantsjärelevalvetele.

Eesti Panga president Andres Lipstok ja asepresident Andres Sutt kommenteerivad kohustusliku reservi tõstmist ning vastavad ajakirjanike küsimustele täna kell 14 Eesti Pangas (Estonia pst 13) toimuvas infotunnis.

Lisainfo:
Silver Vohu
Avalike suhete büroo
Tel: 668 0765, 521 1170
E-post: silver.vohu [at] epbe.ee

Taustinfo

Majanduse tasakaalu iseloomustavad näitajad (jooksevkonto, palgakasv, alusinflatsioon) on järjekindlalt halvenenud. Inflatsioonitempo on viimastel kuudel olnud oodatust kiirem ning selle suundumuse jätkumine võib raskendada euro käibelevõtuks vajaliku Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmist 2007. aastal.

Sisenõudluse paisumine Eestis on olnud võimalik tänu välisvõlgnevuse ja laenamise kiirele kasvule. Kui kõigi aegade kõrgeim oli laenukasv eelmise aasta viimases kvartalis, mil reaalsektori kodumaised laenud ja liisingud kasvasid ühe kvartaliga 13,9 miljardit krooni, siis esialgsetel andmetel ulatub aprilli-mai laenukasv juba kahe kuuga 12 miljardi kroonini. See moodustab ligikaudu veerandi teise kvartali nominaalsest SKPst, kusjuures reaalsektori võlakoormus on aasta esimese viie kuuga kasvanud 77 protsendilt ligikaudu 85 protsendile SKP-st. Esialgsed hinnangud viitavad laenukasvu jätkumisele juunis, kusjuures ligi kaks kolmandikku uutest laenudest on seotud kinnisvarasektoriga. Üha enam laenavad ka kaubandusettevõtted, sest suurenev sisenõudlus eeldab suuremat käibekapitali. Sealjuures on kasvamas tarbimislaenutoodete kasutamine ning tugevat optimismi ei ole euroala (ja seega Eesti) senine intressitõus mõjutanud.

Kinnisvaraturul on märke, et üldine hinnatase ei ole pärast eelmise aasta teise poole ülikiiret kasvu enam sama kiiresti tõusnud. Samas ei tähenda see, et Eesti kinnisvaraturg tervikuna oleks stabiliseerunud. Samuti töötab Eesti ehitussektor võimsuse piiril.