Eesti Pank eraldas 25 protsenti mullusest kasumist riigieelarvesse

Eesti Panga nõukogu otsustas teisipäeval kanda keskpanga mullusest 23,5 miljoni euro suurusest kasumist veerandi ehk 5,9 miljonit eurot riigieelarvesse. Ülejäänud kolmveerandi eelmise aasta kasumist suunas nõukogu keskpanga kapitali tugevdamiseks.

Nõukogu esimehe Mart Laari sõnul seab kasumieraldise suurusele piirid Eesti Panga suhteliselt väike kapital teiste euroala keskpankade võrdluses.

“Keskpangale on oluline saavutada piisav reservide maht, et probleemide korral saaksime ilma riigi abita hakkama. Keskpankadel tekivad probleemid tavaliselt siis, kui majanduses üldiselt on rasked ajad. Reservide kogumisega vähendame riski, et peaksime niigi raskel perioodil tekitama täiendava koormuse maksumaksjatele. Praegusel hetkel, kui Eesti ümber on suurenenud erinevad riskifaktorid, on reservide kogumine eriti vajalik,” märkis Laar.

Eesti Panga kapitaliseeritus suhtena rahapoliitilistesse riskivaradesse on euroala keskpankade arvestuses eelmise aasta lõpu seisuga kolme kõige madalama seas. Eesti Panga nõukogu võttis 2012. aastal pikaajaliseks sihiks kasvatada Eesti Panga kapitali suhteline tase euroala keskpankade keskmise tasemeni. See tähendab vajadust tõsta kapitali taset umbes miljardi euro võrra 1,3 miljardi euroni.

Nõukogu otsus lähtus sellest, et Eesti Panga kapitali suhteline tase peab kasvama euroala keskpankade keskmise tasemeni, kuna ühiste rahapoliitiliste otsuste tegemisel vaadatakse eurosüsteemi kui terviku kapitali ja riskide suhet.

Eesti Pank sai mullu eurosüsteemi (euroala keskpangad ja Euroopa Keskpank) ühistegevusest – rahapoliitika ja sularaha emissioon – tulu 42,2 miljonit eurot, aasta varem oli sama näitaja 51,6 miljonit eurot. Eesti Pank teenis investeerimistegevuselt eelmisel aastal 3,7 miljonit eurot, aasta varem teenis keskpank 8,1 miljonit. Eesti Panga põhitegevuskulud kasvasid sularaha valmistamiskulude tõttu mullu 17,4 miljoni euroni võrreldes aasta varasema 16,2 miljoniga.

Eesti Panga puhastulu kahandas riskide katmiseks tehtud üldine riskieraldis 6,8 miljoni euro väärtuses, mullu oli esmakordselt tehtud riskieraldise maht 11,5 miljonit eurot. Riskieraldis on esmane kaitse kahjude vastu, lisaks juba olemasolevatele keskpanga reservidele.

Alates 1992. aastast on Eesti Pank oma kasumist eraldanud riigieelarvesse kokku 129 miljonit eurot.

Taust
Eesti Panga riskid rahapoliitika teostamisel
Eesti Panga riskid valuutakomitee ajal olid seotud keskpanga investeeringute ja pangandussüsteemiga. Euroala keskpangaks saades on lisandunud eurosüsteemi kui tervikuga seotud riskid, mis on peamiselt seotud rahapoliitiliste tehingutega.

Eurosüsteem moodustub euroala riikide keskpankadest ja Euroopa Keskpangast. Ühtse rahapoliitika huvides jagab eurosüsteem rahapoliitikaga seotud tulusid ja kulusid. Seega jagatakse euroala pankadele antud rahapoliitiliste laenude pealt teenitud tulu vastavalt osalusele eurosüsteemis ning sama kehtib ka riskide kohta. Eesti Panga osalus eurosüsteemis oli 2013. aasta lõpu seisuga 0,26 protsenti, mille alusel jagatakse ka eelmise aasta tulusid ja kulusid. Alates 2014. aastast on Eesti Pangas osalus 0,28 protsenti.

Eurosüsteemi rahapoliitiline tegevus jaguneb hetkel kaheks: rahapoliitilised laenud kommertspankadele ja võlakirjade ostuprogramm (Securities Markets Programme, SMP), mille mahud oli aprilli lõpu seisuga vastavalt 680 miljardit eurot ja 220 miljardit eurot.

Rahapoliitiliste riskide maandamine
Esiteks,  euroala keskpankadel on rahapoliitiliste laenude riskide maandamiseks nõudeõigus laenu võtnud pankade suhtes. Sisuliselt on tagatiseks laenu võtnud panga omakapital. Teiseks, euroala keskpangad annavad laenu üksnes tagatiste olemasolul ehk kui pank ei ole võimeline tasuma keskpankadest võetud laene, siis on euroala keskpankadel võimalus tagatis realiseerida. Kui ka sellest ei piisa, siis vähendab keskpankade jaoks krediidiriski riikide võime ja soov oma maksejõuetuid panku rekapitaliseerida.

Võlakirjade ostuprogrammi (SMP) puhul on tagatiseks riikide lubadus oma võlakohustusi täielikult täita. Ehk kui riigid ei suuda osaliselt või täielikult oma võlakohustusi (sh võlakohustusi euroala keskpankade ees) täita, siis kannavad euroala keskpangad kahju.

Keskpanga kapital ja selle tähtsus
Antud juhul on Eesti Panga ja teise keskpankade puhul peetud silmas kapitali selle laiemas tähenduses ehk seda osa reservidest ja kapitalist, mida pank saab kasutada tekkinud kahjumite katmisel.

Keskpanga kapitalitase on tähtis, sest vähese või negatiivse kapitaliga keskpanga puhul tekib avalikkusel peamiselt kahte sorti kahtlusi. Esiteks, kuivõrd sõltumatu on keskpank, kes peab valitsuselt küsima kapitali juurde. Teiseks, kuivõrd kindel on keskpanga soov järgida inflatsioonieesmärki, mis omakorda suurendab avalikkuse inflatsiooniootusi. Mõlema kahtluse tulemusel mureneb keskpanga usaldusväärsus ja avalikkuse usk, et keskpank saab edukalt hakkama inflatsiooni kontrollimisega.

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete allosakond
Eesti Pank
Eurosüsteem
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee