Eesti Pank ja Finantsinspektsioon juhtisid Eesti kommertspankade tähelepanu laenuriskidega seonduvatele küsimustele, et tagada pankade jätkuvalt kõrge laenukvaliteet.

Pankadele saadetud soovitustes juhivad Eesti Pank ja Finantsinspektsioon tähelepanu asjaolule, et arvestades soodsat intressikeskkonda, sellest tingitud tugevat laenunõudlust ning tugevat pankadevahelist konkurentsi, tekib laenude väljastamisel oht hinnata ebapiisavalt majanduskeskkonna võimalikest muutustest tingitud riske.

Rõhutades üldiseid põhimõtteid nagu laenuandja maksevõime kontrollimine ning krediidiriski juhtimine, soovitavad Eesti Pank ja Finantsinspektsioon laenude väljastamisel ning riskide hindamisel pöörata rohkem tähelepanu majandustsüklilistele teguritele. Laenuportfelli mõõdukam kasv aitab majanduskasvu aeglustumisel vältida halbade laenude osakaalu järsku suurenemist, märgivad institutsioonid.

Arvestades laenuriskide hindamise rahvusvahelist praktikat, soovitavad Eesti Pank ja Finantsinspektsioon kinnisvaralaenude väljastamisel vältida olukorda, kus kliendipoolne rahaline omafinantseerimine on väga väike või puudub täiesti.

Kommertskinnisvara finantseerimisel tuleb laenuprojekti riskiastme määramisel äriühingu puhul arvesse võtta laenuprojekti seotust ettevõtte põhitegevusega. Põhitegevusega vähe või mitteseotud laenude riske tuleb hinnata tunduvalt kõrgemaks põhitegevusega seotud laenude riskidest.

Tarbimislaenude ja järelmaksutoodete kohta märgitakse, et otstarbekas on kehtestada vähima omafinantseeringu ehk esmase sissemakse nõue järelmaksu puhul, mis seisneb ühe osa finantseeritava vara maksumuse koheses tasumises.

Finantsinspektsioon jälgib soovituste kohaldamist oma tavapärase krediidiriski-alase järelevalvetegevuse käigus.

Eesti Pank on korduvalt rõhutanud, et Eesti majanduses on mõningaid tasakaalustamatuse märke mis võivad aegamööda muutuda tõsisteks riskideks. Eesti majanduse edasise jätkusuutliku kasvu huvides on praegu vajalik ohjeldada laenukasvu kiirust ning suurendada kodumaist säästmist.