Martin Lindpere, Eesti Panga ökonomist

Septembris kiirenes hinnalangus Eesti Statistikaameti andmetel aasta võrdluses 1,6 protsendini. Hinnalangus jätkus ka euroala riikides, kus tarbijate ostukorv odavnes septembris ligikaudu 0,3 protsenti.

Võrreldes augustiga langes Eesti hinnatase 0,2 protsenti, mida põhjustas peamiselt toiduainete ja mootorikütuste odavnemine. Toiduainete hinnalanguse teguriteks olid nii jätkuv madalseis eksporditurgudel kui ka hooajalisus. Aastataguse kõrgseisuga võrreldes on piima ja piimatoodete hinnad ligikaudu kuuendiku võrra madalamad. Sealjuures on toidukaupade kaupluste hinnalisand hoopis kasvanud, olles tõusnud 19 protsendilt eelmisel aastal 20 protsendile käesoleval aasta teises kvartalis.

Eesti sisemajanduslik olukord soosib hindade edasist langemist. Lisaks mõjutab kaupade hinnataset euro kursi jätkuv tugevnemine, mis muudab importkaubad odavamaks ning avaldab seeläbi survet kodumaistele hindadele. Tarbijahindade edasist käitumist mõjutavad tugevalt nafta hinna muutused, mis omakorda sõltuvad maailmamajanduse käekäigust.

Eesti täidab Maastrichti inflatsioonikriteeriumi oktoobris või novembris, mil kaheteist kuu keskmine inflatsiooni kasv langeb allapoole 1,5 protsendi taset.