Andres Saarniit, Eesti Panga rahapoliitika osakonna nõunik

Kogu käeoleva aasta jooksul on kaupade ja teenuste väljavedu olnud sisseveost suurem, mida näitas ka eelmisel nädalal avaldatud III kvartali maksebilanss. See tähendab, et sisemaised säästud on olnud investeeringutest suuremad. Sellises olukorras puudub vajadus väliskapitali kaasamiseks ning on võimalik välisvõlgu tagasi maksta. Septembri lõpu seisuga oli Eesti välisvõlg ümmarguselt 7 protsenti väiksem kui aasta tagasi. Umbes samas proportsioonis on tagasi makstud Eestis asuvate äriühingute poolt antud laene või tagasi toodud välismaale paigutatud hoiuseid. Valdavalt on tegemist hargmaiste äriühingute siseste rahavoogudega.

Eestisse paigutatud väliskapitali kogumaksumus on käesoleva aasta jooksul vähenenud. Sama võib öelda Eestist välismaale tehtud rahapaigutuste kohta. Eestisse paigutatud kapitali on lisaks laenude tagastamisele vähendanud ka kriisiajal kantud kahjumid. Peamiselt on tegemist olnud provisjonide ehk võimalike laenukahjumite katteks loodavate reservidega panganduses. Samas suurenesid III kvartalis Eestisse tehtud otseinvesteeringud mõne tegevusala lõikes.

Majanduslanguse tõttu ei paista võlgade tagasimaksmine välja sisemajanduse kogutoodangu suhtes mõõdetavates võlakoormuse näitajates. Eesti koguvõlg suurenes 124 protsendini ning netovõlg ehk saadud ja antud laenude vahe moodustas 39 protsenti viimase nelja kvartali SKP maksumusest. Välisvõla ja SKP suhte suurenemine kestab majanduskasvu taastumiseni ning võib Eesti Panga prognoosi järgi jõuda 130 protsendini.