Jana Kask, Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja

Eesti eraisikute ja ettevõtete laenu- ja liisingumaht suurenes septembris 1,3 miljardi krooni ehk 0,5 protsendi võrra. Ligikaudu 3/4 laenujäägi suurenemisest tulenes eraisikutele väljastatud laenude kasvust, millesse omakorda andsid eluasemelaenud tavapäraselt suure panuse. Sesoonse tegurina toetas muude eraisikulaenude kasvu õppeaasta algusesse koondunud õppelaenude väljastamine. Võrreldes käesoleva aasta varasemate kuudega oli septembris ettevõtete laenamisaktiivsus suhteliselt tagasihoidlik, piirdudes ligikaudu 360 miljoni kroonise mahu juurdekasvuga kogu sektori kohta.

Kogu laenu- ja liisingportfelli aastakasv alanes augustikuu 16 protsendilt 14 protsendini septembris. Arvestades eraisikute ja ettevõtjate ettevaatlikumaid hinnanguid lähiperioodi majanduskasvu väljavaadetele, võib eeldada tagasihoidlikumat laenukasvu ka järgnevatel kuudel.

Pangandussektori laenukvaliteedis septembris olulisi muutusi ei toimunud. Üle 60 päevase makseviivitusega laenude osakaal laenuportfellis püsis eelmise kuu 2,2 protsendi tasemel. Majanduse eeldatava arengu juures on samas siiski tõenäoline, et viivislaenude kasv lähiperioodil jätkub. Võimalike laenukahjumite katteks on pangad moodustanud provisjone, mille jääk moodustas septembri lõpus 0,4 protsenti laenuportfellist.

Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiused vähenesid septembris 663 miljoni krooni ehk 0,6 protsendi võrra. Hoiuste aastakasvutempo aga kiirenes augusti 6 protsendilt 8 protsendini septembris. Rahvusvahelise finantskeskkonna mõjutusel tõusnud hoiuseintressid ja oluliselt nõrgenenud tootlus rahapaigutusteks alternatiivi pakkuvatel turgudel on viimase poole aasta jooksul soosinud tähtajaliste hoiuste kasvu. Septembris lisandus eraisikute ja ettevõtete tähtajalistele hoiuarvetele kokku üle 1,8 miljardi krooni.

Eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad on järginud EURIBORi arengut ning tõusnud vastavalt 6,2 ning 6,3 protsendi tasemele. Baasintressile lisatava intressimarginaali keskmine tase septembris oluliselt ei muutunud. Marginaalide roll uute laenude intressimäärades tõenäoliselt suureneb, nõrgendades seega baasintressi eeldatava alanemise mõju laenu hinnale.

Pangad teenisid 2008. aasta kolmandas kvartalis 1,2 miljardit krooni puhaskasumit, mis on umbes 6 protsendi võrra vähem kui möödunud aastal samal ajal. Pankade kasumiteenimise võime on püsinud keerulises rahvusvahelises finantskeskkonnas ja Eesti majanduse kiire kohandumise juures suhteliselt hea ning aidanud kindlustada pankade tugevusvaru võimalike laenukahjumite katteks.

Joonis 1. Eesti ettevõtete ja eraisikute laenu ja liisingu aastakasv (%)

Joonis 2. Eesti ettevõtete ja eraisikute hoiuste maht (mln krooni) ja hoiuste aastakasvutempo

Joonis 3. Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude kaalutud keskmine intressimäär ja 6 kuu EURIBOR

Finantssektori statistika ja selle avaldamiskalender on kättesaadav Eesti Panga on kättesaadav Eesti Panga kodulehel: www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/statistika/pangandusstatistika/tabelid/.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete büroo
Tel: 6680 965, 5126 843
E-post: [email protected]