Eestis on suurenenud internetikaubanduse kasutajate arv

Alates käesoleva aasta maikuust kogub ja avaldab Eesti Pank statistikat interneti kaudu tehtavate ostude kohta. Statistika kohaselt on eestimaalased maikuust saadik ostnud internetist kaupu ja teenuseid ligikaudu 126 miljoni euro väärtuses(1), kasutades makseviisina Pangalingi teenust või tasudes internetis pangakaardiga.

94 protsenti riigisisestest internetikaubanduse maksetest tehti otse pangakontolt, kasutades Pangalingi teenust. Pangakaartidega tasusid eestimaalased 87 protsendi ulatuses teistest riikidest tehtavate internetiostude eest. 51 protsenti sellistest maksetest tehti krediitkaardiga ja 49 protsenti krediitkaardi funktsiooniga deebetkaardiga. Umbes pooled pangakaardiga internetiostude eest tasujatest kasutasid väljaspool Eestit väljastatud kaarte.

Statistikaameti andmetel on internetikaubanduse kasutajate arv Eestis alates 2005. aastast pea kolmekordistunud (70 000-lt 2005. aastal 210 000-ni 2011. aastal). Üle poole (54 protsenti) internetist ostjatest on naised. Ligikaudu kolmandiku interneti teel tehtud ostudest moodustavad kontserdi-, kino-, teatri- jm piletid ning samuti umbes kolmandiku reisi- ja majutusteenused. 26 protsenti moodustavad rõivad ja sporditarbed ning 15 protsenti raamatud, ajakirjad ja e-õppematerjalid.

Eurostati 2011. aasta lõpu andmetel on internetist kaupu või teenuseid tellinud isikute osakaal Eestis umbes kaks korda väiksem kui Euroopa Liidus (vastavalt 16 protsenti ja 34 protsenti). Samas on internetikaubanduse kasutajate arv Eestis viimase seitsme aasta jooksul suurenenud keskmiselt 24 protsenti aastas (Euroopa Liidus 13 protsenti). Edaspidi kasvab internetikaubanduse kasutajate arv tõenäoliselt veelgi, sest 2011. aasta TNS Emori uuringu(2) kohaselt plaanis iga viies elanik käesoleval aastal osta välismaistelt kaupmeestelt.  

Eesti Panga maksestatistika kohaselt tehti tänavu II kvartalis keskmiselt 763 000 kaardimakset päevas. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes on kaardimaksete arv kasvanud 3 protsenti ja käive12 protsenti, moodustades II kvartalis 2,3 miljardit eurot.

(1) Statistika kajastab Eestis makseasutusena tegutsevate krediidiasutuste kumulatiivseid andmeid.

(2) Möödunud aasta septembris toimunud TNS Emori uuringus osales 981 leibkonda ning küsitleti inimesi vanuses 18–74. Uuringu statistilise vea piir on 3,1 protsendipunkti. Uuringu tellis Eesti Pank.

TNS Emor on korraldanud uuringut F-monitooring alates 1998. aastast. Uuringu eesmärk on kaardistada muutusi Eesti leibkondade rahakasutuses, võimalustes ja soovides.

Statistika internetist tehtavate ostude (internetikaubanduse) kohta on avaldatud Eesti Panga kodulehel makseviiside lõikes nii maksete arvu kui ka käibe kohta.

Kuine Eesti makse- ja arveldussüsteemide statistika on saadaval Eesti Panga kodulehel. Eesti Pank avaldab nimetatud statistika kohta kommentaari kord kvartalis (kvartali lõppemisele järgneval kuul).  

Lisateave:
Ingrid Mitt
avalike suhete allosakond
Eesti Pank
eurosüsteem
tel: 668 0965, 512 6843
e-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
meediapäringud: press [at] eestipank.ee