Eestlased reisisid 2013. aastal kaugemale

Andres Kerge
Eesti Panga statistikaosakonna metoodik

2013. aastal käisid väliskülalised Eestis 6 miljonil korral ja Eesti elanikud külastasid välisriike 3,7 miljonil korral. Väliskülastajate arv suurenes aastaga 13%, samal ajal kui eestlaste reiside arv kahanes 4%*. Esialgsete kiirhinnangute põhjal tarbisid mitteresidendid Eestis kaupu ja teenuseid üle miljardi euro eest, ent välismaale reisinud eestlased kulutasid seal alla 700 miljoni euro.

Kõige enam ehk 35% suurenes 2013. aastal Venemaalt pärit külastajate arv – nemad väisasid Eestit rohkem kui miljonil korral, mis on 18% kõigist külastustest. Venemaa turistid külastavad Eestit ka esimeses ja neljandas kvartalis ehk nn hooajavälisel perioodil, kui majutusasutustes kliente napib. Lisaks suurenes Soomest* (15%) ja Lätist (12%) tulnud külastajate koguarv, kuid 2012. aastaga võrreldes vähenes enamikust teistest Euroopa Liidu riikidest (nt Suurbritanniast, Itaaliast ja Hispaaniast) Eestisse sõitnute arv.

Eestis ööbis 48% turistidest ja mitmepäevasel reisil olijad peatusid siin keskmiselt 4 päeva.

Eesti elanikud külastasid välisriike 3,7 miljonil korral, kuid kuna ühel reisil võidakse käia mitmes riigis, siis oli reiside tegelik arv oluliselt väiksem. Võrreldes 2012. aastaga on märkimisväärselt muutunud eestlaste reisieelistused. Soome- ja Rootsi-külastuste arv kahanes vastavalt 9% ja 8% (arvestamata neisse riikidesse elama asunud eestlasi). Venemaa-külastuste arv vähenes 15%. Samal ajal aga külastati Lätit 4% ja ülejäänud Euroopa Liidu riike 5% rohkem (2013. aastal arvestati ELi riikide hulka ka teisel poolaastal liitunud Horvaatia). Muutunud on ka puhkama sõitvate eestlaste meelisriigid: esikümnesse on tõusnud Hispaania (9. koht) ja Poola (7. koht) ning tunduvalt on tihenenud külastused Kreekasse, Bulgaariasse ja Ungarisse. Mõned varem populaarsed puhkusepaigad on aga unarusse vajunud. Näiteks Egiptuse-reiside arv on püsivalt kahanenud alates 2009. aastast (kokku üle kolme korra). Külastuste arv Türki ja Taisse kasvas kuni 2011. aastani, kuid hakkas seejärel langema. 

Eestlaste reisid kestsid keskmiselt neli päeva ehk 9% enam kui 2012. aastal.

Eesti Pank kasutab mobiilpositsioneerimise meetodil hinnatud välisreiside statistikat maksebilansi ekspordi- ja impordinäitajate arvutamisel. Võrdlustes eelmiste aastatega on ELi riikide hulka arvatud sel ajal ELi kuulunud riigid. Reisiteenuste kreediti ja deebeti lõplikud näitajad avaldatakse osana maksebilansist 11. märtsil.

* Vastavalt maksebilansi metoodikale on väliskülastajate hulka arvatud ka eestlased, kes on pikaks ajaks välismaale elama ja töötama läinud. Neid kajastatakse väliskülastuste statistikas mitteresidentidena.

***

Üksikasjalikum teave välisreiside kohta on kättesaadav Eesti Panga veebilehel välissektori statistika rubriigis. Välisreiside statistika kogumise metoodika valmis Eesti Panga ja Tartu Ülikooli teadlasi kaasava OÜ Positium LBS koostöös. Mobiilpositsioneerimise andmeid kogub ja töötleb OÜ Positium LBS, kes saab telefonioperaatorite andmed anonüümselt, mis tagab telefonikasutajate täieliku privaatsuse. Andmete kasutamisel, töötlemisel ja esitamisel rakendatakse statistilisi meetodeid, mis ei võimalda tuvastada konkreetset telefoni ega selle kasutajat ning on kooskõlas andmekaitse ja isikuandmete kaitse seadustega. Metoodika täpsem kirjeldus on esitatud Eesti panga veebilehel välissektori statistika rubriigis.

Välisreiside statistika 2014. aasta esimese kvartali andmed avaldatakse Eesti Panga kodulehel 15. mail kell 12 vastavalt avaldamiskalendrile. Täpsemalt vt siit.

Lisateave:

Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee