EKP presidendi Mario Draghi sissejuhatav kõne 15. aprilli pressikonverentsil

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on väga hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal ning kooskõlas eelkommunikatsiooni sõnumiga otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata.

Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmete raames hakkas EKP 9. märtsil 2015 ostma avaliku sektori eurodes nomineeritud väärtpabereid. Need ostud on osa laiendatud varaostukavast, mis hõlmab ka varaga tagatud väärtpaberite ja kaetud võlakirjade oste. Varasid kavatsetakse osta kuni 2016. aasta septembri lõpuni ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ning kooskõlas nõukogu eesmärgiga hoida inflatsioonimäär keskpika aja jooksul 2% tasemest allpool, ent selle lähedal. Hinnangu andmisel lähtub EKP nõukogu oma rahapoliitilisest strateegiast ja keskendub inflatsiooni suundumustele. Seejuures ei võeta arvesse inflatsiooni mõõtmisel saadud tavatuid (nii positiivseid kui ka negatiivseid) tulemusi, kui neid peetakse mööduvaks ja leitakse, et neil puudub mõju hinnastabiilsuse väljavaatele keskpikas perspektiivis.

Varaostukavade rakendamine kulgeb tõrgeteta ning ostude maht on kooskõlas algselt teatavaks tehtud mahuga (60 miljardi euro väärtuses väärtpabereid kuus). Lisaks on selged tõendid, et EKP rakendatud rahapoliitilised meetmed on tulemuslikud. Viimastel kuudel on finantsturutingimused märkimisväärselt leevenenud ja erasektori välisrahastamise kulud olulisel määral vähenenud ning ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimused tunduvalt paranenud. Samuti on hoogustunud laenunõudlus.

Edaspidi keskendume EKP rahapoliitiliste meetmete täielikule rakendamisele. Nende kaudu aitame veelgi parandada majandusväljavaadet, vähendada majanduse loidust ning elavdada rahapakkumise ja laenumahu kasvu. Selliste arengusuundade koostoime aitab juhtida inflatsioonimäära keskmise aja jooksul taas tasemele, mis on 2%st allpool, ent selle lähedal, ning hoida inflatsiooniootused keskmise ja pika aja jooksul hinnastabiilsusega kindlalt kooskõlas.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala SKP reaalkasv kiirenes 2014. aasta viimases kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 0,3%. Jätkuvalt toetas praegust elavnemist kõige enam sisenõudlus, eriti eratarbimine. Värskeimate majandusnäitajate, sealhulgas kuni 2015. aasta märtsini kättesaadavate küsitlustulemuste alusel võib arvata, et 2014. aasta lõpust saati on euroala majandus veelgi hoogustunud. Edaspidi peaks majanduse taastumine järk-järgult laienema ja kiirenema. Sisenõudlust toetavad tõenäoliselt veelgi rahastamistingimuste jätkuv paranemine ning edusammud eelarvete konsolideerimisel ja struktuurireformide elluviimisel. Naftahinna madalam tase peaks edaspidigi toetama kodumajapidamiste reaalset kasutatavat tulu ja ettevõtete kasumlikkust ning seeläbi ka eratarbimist ja -investeeringuid. Peale selle peaks nõudlus euroala ekspordi järele tugevnema hindade konkurentsivõime paranemise toel. Siiski on tõenäoline, et euroala majanduse taastumist pärsivad edaspidigi mitmes sektoris vajalik bilansside korrigeerimine ja struktuurireformide aeglane elluviimine.

Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavad endiselt langusriskid, kuid need on muutunud tasakaalustatumaks pärast hiljutisi rahapoliitilisi otsuseid, naftahindade langust ja euro vahetuskursi nõrgenemist.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2015. aasta märtsis –0,1% võrreldes –0,3%ga veebruaris ja –0,6%ga jaanuaris. Valdavalt kajastab see naftahindade tõusu eurodes alates 2015. aasta jaanuari keskpaigast. Kättesaadavate andmete ja nafta kehtivate futuurihindade põhjal eeldatakse, et aastane ÜTHI-inflatsioonimäär püsib lähikuudel jätkuvalt väga madalal tasemel või negatiivsena. Tulenevalt meie rahapoliitiliste meetmete positiivsest mõjust kogunõudlusele, euro madalamast vahetuskursist ning baasefektide ja mõnevõrra kõrgema naftahinna ootusest eelolevateks aastateks peaks inflatsioonimäär hakkama 2015. aasta lõpus kiirenema ning hoogustuma 2016. ja 2017. aastal veelgi.

EKP nõukogu jätkab keskpika aja jooksul hindade arengu väljavaadet ohustavate riskide hoolikat jälgimist. Sellega seoses keskendume eelkõige EKP rahapoliitiliste meetmete ülekandumisele, geopoliitilistele suundumustele ning vahetuskursi ja energiahindade arengule.

Monetaaranalüüsi värskeimad andmed kinnitavad laia rahapakkumise (M3) järk-järgult kiirenevat kasvu. Rahaagregaadi M3 aastane kasvumäär tõusis 3,7%lt 2015. aasta jaanuaris 4,0%ni veebruaris. M3 aastakasvu toetavad jätkuvalt selle kõige likviidsemad komponendid, kusjuures kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv oli 2015. aasta veebruaris 9,1%.

Aegamisi paranes veelgi ka laenudünaamika. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) oli 2015. aasta veebruaris –0,4% võrreldes –0,9%ga jaanuaris. See viitab järkjärgulisele taastumisele 2014. aasta veebruari madalseisust (–3,2%). 2015. aasta aprillikuine pankade laenutegevuse uuring kinnitab, et laenutingimuste paranemine toetab (eriti ettevõtete) laenude kasvu edasist elavnemist. Siiski püsib mittefinantsettevõtete laenude dünaamika nõrgana ja peegeldab endiselt laenutegevuse viitajaga reaktsiooni majandustsüklile, krediidiriskile ja laenupakkumise teguritele ning finants- ja muude sektorite bilansside jätkuvat korrigeerimist. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) kiirenes 2015. aasta veebruaris 1,0%ni võrreldes 0,9%ga jaanuaris. Praegu rakendatavad rahapoliitilised meetmed peaksid veelgi vähendama ettevõtete ja kodumajapidamiste laenukulusid ning parandama laenuvooge kogu euroalal.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et tuleb kindlalt jätkata EKP nõukogu hiljutiste otsuste rakendamist. Kõigi EKP nõukogu rahapoliitiliste meetmete täielik rakendamine toetab elavnemist euroalal ning suunab inflatsioonimäära keskpika aja jooksul 2% tasemest allapoole, ent selle lähedale.

Rahapoliitika eesmärk on säilitada keskpika aja jooksul hinnastabiilsus ning selle toetav kurss aitab ergutada majandusaktiivsust. Et saada meie rahapoliitilistest meetmetest võimalikult palju kasu, peavad oma otsustava panuse andma ka muud poliitikavaldkonnad. Arvestades jätkuvalt suurt struktuurset tööpuudust ja kogutoodangu aeglast potentsiaalset kasvu euroalal, peavad praegust tsüklilist elavnemist toetama ka pakkumise poolega seotud tulemuslikud meetmed. Eelkõige tuleb investeeringute, töökohtade loomise ja tööviljakuse kasvu elavdamiseks kiirendada mitmes riigis toote- ja tööturureforme ning ettevõtluskeskkonna parandamiseks võetavaid meetmeid. Selliste reformide kiire ja tõhusa rakendamisega saavutatakse hoogsam jätkusuutlik kasv euroalal, suurendatakse püsivalt kõrgemate sissetulekute ootusi ning ergutatakse kodumajapidamisi kohe tarbima ja ettevõtteid viivitamatult investeerima. See kõik toetab veelgi majanduse praegust elavnemist. Eelarvepoliitika peaks toetama majanduse taastumist, jäädes samal ajal kooskõlla stabiilsuse ja majanduskasvu paktiga. Pakti täielik ja järjepidev rakendamine on äärmiselt tähtis eelarveraamistiku usaldusväärsuse tagamisel. Lisaks sellele, et mitmes riigis tuleb tugevdada struktuurireformidega seotud jõupingutusi, on samuti oluline rakendada tõhusalt makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust, et vähendada liikmesriikides tuvastatud ülemäärast tasakaalustamatust.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.


Euroopa Keskpank
Avalike suhete peadirektoraat, Rahvusvaheliste meediasuhete osakond
Sonnemannstrasse 20, 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
Tel: +49 69 1344 7455, e-aadress: media [at] ecb.europa.eu
http://www.ecb.europa.eu

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.