Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on väga hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname teile nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal ning kooskõlas eelkommunikatsiooni sõnumiga otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata.

Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmete kohta võib öelda, et varaostukavade rakendamine kulgeb edukalt. Nagu varem juba selgitatud, kavatsetakse varasid osta kuiselt 60 miljardi euro ulatuses kuni 2016. aasta septembri lõpuni ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ning kooskõlas nõukogu eesmärgiga hoida inflatsioonimäär keskpika aja jooksul 2% tasemest allpool, ent selle lähedal. Hinnangu andmisel lähtub EKP nõukogu oma rahapoliitilisest strateegiast ja keskendub inflatsiooni suundumustele. Seejuures ei võeta arvesse inflatsiooni mõõtmisel tuvastatud tavatuid (nii positiivseid kui ka negatiivseid) kõikumisi, kui neid peetakse mööduvaks ja leitakse, et neil puudub mõju hinnastabiilsuse väljavaatele keskpikas perspektiivis.

EKP rahapoliitilised meetmed on aidanud kaasa rahastamistingimuste laiaulatuslikule leevendamisele, inflatsiooniootuste elavnemisele ning soodsamate laenuvõtutingimuste loomisele ettevõtete ja kodumajapidamiste jaoks. Nende meetmete mõju hakkab kanduma majandusse, edendades kasvu, vähendades majanduse loidust ning hoogustades rahapakkumise ja laenumahu kasvu. Kõigi rahapoliitiliste meetmete täielik rakendamine toetab asjakohasel viisil euroala majandust, suunab inflatsioonimäära keskpika aja jooksul taas püsivalt 2% tasemest allapoole, ent selle lähedale, ning aitab kinnistada keskmise kuni pika aja inflatsiooniootusi.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala SKP reaalkasv kiirenes 2015. aasta esimeses kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 0,4%. 2014. aasta viimases kvartalis oli kasv 0,3%. Viimaste kvartalite jooksul on praegust elavnemist põhiliselt toetanud sisenõudlus ja eelkõige eratarbimine. Kuni maikuuni kättesaadavad küsitlusandmed püsivad kooskõlas 2015. aasta teises kvartalis registreeritud jätkuva tagasihoidliku kasvusuundumusega. Edaspidi peaks majanduse taastumine laienema. Sisenõudlust peaksid veelgi soodustama meie rahapoliitilised meetmed, mis parandavad rahastamistingimusi, ning edusammud eelarvete konsolideerimisel ja struktuurireformide elluviimisel. Naftahinna madal tase peaks edaspidigi toetama kodumajapidamiste reaalset kasutatavat tulu ja ettevõtete kasumlikkust ning seeläbi ka eratarbimist ja -investeeringuid. Peale selle peaks nõudlus euroala ekspordi järele tugevnema hindade konkurentsivõime paranemise toel. Siiski on tõenäoline, et euroala majanduskasvu pärsivad edaspidigi mitmes sektoris vajalik bilansside korrigeerimine ja struktuurireformide aeglane elluviimine.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2015. aasta juuni makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt kiireneb SKP aastane reaalkasv 2015. aastal 1,5%, 2016. aastal 1,9% ja 2017. aastal 2,0%. EKP ekspertide 2015. aasta märtsi makromajandusliku ettevaatega võrreldes püsib SKP reaalkasvu ettevaade vaatlusperioodil peaaegu muutumatuna.

Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavad endiselt langusriskid, kuid need on muutunud tasakaalustatumaks pärast hiljutisi rahapoliitilisi otsuseid ning suundumusi naftahindade ja vahetuskursi arengus.

Inflatsioon läbis 2015. aasta alguses madalaima taseme. Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2015. aasta mais 0,3% võrreldes 0,0%ga aprillis ja –0,6%ga jaanuaris. Kättesaadavate andmete ja nafta kehtivate futuurihindade põhjal eeldatakse, et aastane ÜTHI-inflatsioonimäär püsib lähikuudel madalal tasemel ning tõuseb aasta lõpu poole. Muu hulgas toetavad seda baasefektid, mis on seotud naftahindade langusega 2014. aasta lõpus. Majanduse oodatava elavnemise ja euro madalama vahetuskursi toel ning tulenevalt futuuriturgudel valitsevast mõnevõrra kõrgema naftahinna ootusest eelolevateks aastateks peaks inflatsioonimäär 2016. ja 2017. aastal veelgi hoogustuma.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2015. aasta juuni makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt on aastane ÜTHI-inflatsioon 2015. aastal 0,3%, 2016. aastal 1,5% ja 2017. aastal 1,8%. EKP ekspertide 2015. aasta märtsi makromajandusliku ettevaatega võrreldes on inflatsiooniettevaate väärtusvahemikku korrigeeritud 2015. aastaks ülespoole, samal ajal kui 2016. ja 2017. aasta väärtusvahemikud püsivad muutumatuna.

EKP nõukogu jätkab keskpika aja jooksul hindade arengu väljavaadet ohustavate riskide hoolikat jälgimist. Sellega seoses keskendume eelkõige EKP rahapoliitiliste meetmete mõju ülekandumisele, geopoliitilistele suundumustele ning vahetuskursi ja energiahindade arengule. Mööname, et ekspertide ettevaate paikapidavus sõltub kõigi EKP vastu võetud rahapoliitiliste meetmete täielikust rakendamisest. Ühtlasi arvestame sellega, et ettevaateperioodi pikenedes suureneb tavaliselt ka prognooside ebakindlus.

Monetaaranalüüsi värskeimad andmed kinnitavad laia rahapakkumise (M3) kasvutempo hoogustumist. Rahaagregaadi M3 aastane kasvumäär tõusis 4,6%lt 2015. aasta märtsis 5,3%ni aprillis. M3 aastakasvu toetavad jätkuvalt selle kõige likviidsemad komponendid, kusjuures kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv oli 2015. aasta aprillis 10,5%.

Aegamisi paranes veelgi ka laenudünaamika. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) oli 2015. aasta aprillis –0,1% võrreldes –0,2%ga märtsis. See viitab püsivale järkjärgulisele taastumisele 2014. aasta veebruari madalseisust (–3,2%). Siiski püsib mittefinantsettevõtete laenude dünaamika nõrgana ning peegeldab endiselt laenutegevuse viitajaga reaktsiooni majandustsüklile, krediidiriskile ja laenupakkumise teguritele ning finants- ja muude sektorite bilansside jätkuvat korrigeerimist. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasv (korrigeerituna laenude müügi ja väärtpaberistamisega) kiirenes 2015. aasta aprillis 1,3%ni võrreldes 1,1%ga märtsis. Praegu rakendatavad rahapoliitilised meetmed aitavad veelgi vähendada ettevõtete ja kodumajapidamiste laenukulusid ning parandada laenuvooge kogu euroalal.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et tuleb säilitada rahapoliitika stabiilne kurss ja jätkata kindlalt EKP nõukogu asjakohaste otsuste rakendamist. Kõigi EKP nõukogu rahapoliitiliste meetmete täielik rakendamine toetab euroala majanduse elavnemist ning suunab inflatsioonimäära keskpika aja jooksul 2% tasemest allapoole, ent selle lähedale.

Rahapoliitika eesmärk on säilitada keskpika aja jooksul hinnastabiilsus ning selle toetav kurss aitab ergutada majandusaktiivsust. Et saada meie rahapoliitilistest meetmetest võimalikult palju kasu, peavad oma otsustava panuse andma ka muud poliitikavaldkonnad. Arvestades jätkuvalt suurt struktuurset tööpuudust ja kogutoodangu aeglast potentsiaalset kasvu euroalal, peab praegust tsüklilist elavnemist toetama tõhus struktuuripoliitika. Eelkõige tuleb investeeringute, töökohtade loomise ja tööviljakuse kasvu elavdamiseks kiirendada mitmes riigis toote- ja tööturureforme ning ettevõtluskeskkonna parandamiseks võetavaid meetmeid. Selliste reformide kiire ja tõhusa rakendamisega saavutatakse toetava rahapoliitika keskkonnas hoogsam jätkusuutlik kasv euroalal ning suurendatakse püsivalt kõrgemate sissetulekute ootusi. Ühtlasi ergutatakse kodumajapidamisi kohe tarbima ja ettevõtteid viivitamatult investeerima. See kõik toetab veelgi majanduse praegust tsüklilist elavnemist. Eelarvepoliitikas peaks euroala valitsussektori kogupuudujääk vähenema aegamisi 2,1%lt SKPst 2015. aastal 1,5%ni SKPst 2017. aastal. See kajastab peamiselt tsüklilist hoogustumist ja madalaid intressimäärasid. Valitsussektori võlasuhe peaks ettevaate kohaselt järk-järgult alanema 91,5%lt SKPst 2015. aastal 88,4%ni SKPst 2017. aastal. Eelarvepoliitika peaks toetama majanduse taastumist, jäädes samal ajal kooskõlla stabiilsuse ja majanduskasvu paktiga. Pakti täielik ja järjepidev rakendamine on äärmiselt tähtis eelarveraamistiku usaldusväärsuse tagamisel.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.