Andres Saarniit, Eesti Panga ökonomist

Jooksevkonto ülejääk on viimase kolme aasta jooksul püsinud veidi suurem kui 0,5 miljardit eurot. Aastase SKP suhtes mõõdetuna alanes ülejääk 2011. aastal küll 3,6 protsendilt 3,2 protsendini, kuid see toimus prognoositust aeglasemalt. Selle taga ei ole olnud ainult ekspordisektori kiire kasv, vaid ka olemasoleva kapitali efektiivne kasutamine.

Põhivarainvesteeringute ja SKP suhtarv on viimase kolme aasta jooksul olnud ligikaudu 20 protsenti ehk sama suur kui Euroopa Liidu vanade liimesriikide keskmine. Viimati oli see näitaja Eestis nii madal Aasia-Vene kriisi ajal 1997.-1998. aastal, kuid ka siis vaid lühikest aega ja majanduslanguse tingimustes. See tähendab, et praeguse kriisi eel loodud tootmisvõimsuse varu võimaldas mullu ja tunamullu rahuldada suurenevat välisnõudlust ja 2011. aastal kasvas SKP aasta arvestuses keskmiselt 7,6 protsenti. Edaspidi sellise ressursisäästliku kasvu võimalus järjest väheneb ja iga täiendav toodanguühik nõuab rohkem investeeringuid.

Jooksevkonto ülejääki hakkab edaspidi mõjutama ka leibkondade säästude seis. 2008. aastast alates on säästude kasvu mõjutanud kriisiaegne ettevaatlikkus. Kuigi säästud vähenesid möödunud aastal veidi, on need kriisieelse ajaga võrreldes suured. Kui inimeste kindlustunne tuleviku suhtes taas suureneb, võib säästmise määr väheneda.

Jooksevkonto ülejäägi vähenedes alanes ka välisvõlgnevus ja 2011. aasta lõpuks oli Eesti netovälisvõlg 7,1 protsenti SKP suhtes.