Eraisikute säästud kasvasid juulis

Siret Vildo, Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna spetsialist

Kooskõlaliselt Eesti praeguse majandusarenguga, millega kaasneb nii investeeringunõudluse kui ka eratarbimise tagasihoidlik tase, on ka aktiivsus ja nõudlus laenuturul madalad. Eesti eraisikutele ja ettevõtete väljastatud laenu- ja liisingportfelli kogumaht vähenes juulis 1,8 miljardi krooni ehk 0,7 protsendi võrra. Laenu- ja liisingportfelli kogumahuks oli juuli lõpus 259 miljardit krooni, mis on 3,5 protsenti vähem kui aasta tagasi. Laenu- ja liisingportfelli maht on vähenenud 2008. aasta I kvartali lõpu tasemele.

Sektorite lõikes vähenes portfelli maht enim kinnisvaraga tegelevate ettevõtete ning kaubandusettevõtete puhul. Kõige kiiremini väheneb aga eraisikutele väljastatud tarbimislaenude maht, sh on eraisikute autoliisingu maht 516 miljoni krooni ehk enam kui 7 protsendi võrra väiksem 2009. aasta algusega võrreldes.

Eesti eraisikute ning ettevõtete hoiuste maht suurenes juulis 94 miljoni krooni võrra 106 miljardi kroonini, mis on aastataguse mahuga võrreldav näitaja. Eraisikute hoiuste 152 miljoni kroonine suurenemine tasakaalustas ettevõtete hoiuste 58 miljoni krooni suuruse vähenemise. Eelistatuimaks eraisikute hoiuseliigiks on tähtajalised hoiused, millesse oli paigutatud ligikaudu 62 protsenti hoiustest.

Viivislaenude kasv jätkus varasemate kuudega võrreldavas tempos. Üle 60 päeva viivist kandvate laenude osakaal laenuportfellist kasvas juulis 6,2 protsendini juuni 5,8 protsendi tasemelt. Lühemaajalise makseviivitusega laenude mahu suurenemine juulis ning praegused majandusarengu väljavaated viitavad sellele, et järgnevatel kuudel ei ole oodata laenukvaliteedi paranemist.

Keskmisest parem laenukvaliteet on eluasemelaenude portfellis, kus üle 60 päeva viivist kandvate laenude osakaal oli juuli lõpus 4,1 protsenti portfellist. Laenude tagasimaksmise probleemid on jätkuvalt süvenenud ehitussektoris, kus probleemlaenude osakaal ulatub 20,2 protsendini ehitussektorile väljastatud laenude mahust.

Pangandussektori kapitaliseeritus püsib siiski endiselt kõrge. Pankade poolt tehtud täiendavate laenude allahindluste tõttu alanes kapitali adekvaatsuse koondnäitaja juulis 0,6 protsendipunkti võrra 21,2 protsendini, mis ületab jätkuvalt piisava varuga regulatiivset 10 protsendi normatiivi.

Vaatamata Euribori alanemisele 0,2 protsendipunkti võrra, jäid juulis nii eluasemelaenude kui ka ettevõtete laenude intressimäärad varasema kuuga võrreldes samaks. Eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad olid vastavalt 3,8 protsenti ja 4,3 protsenti.


Joonis 1. Eesti ettevõtete ja eraisikute laenu ja liisingu kuine kasv


Joonis 2. Eesti ettevõtete ja eraisikute hoiuste maht ja hoiuste aastakasvutempo


Joonis 3. Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude kaalutud keskmine intressimäär ja 6 kuu EURIBOR

Finantssektori statistika ja selle avaldamiskalender on kättesaadav Eesti Panga on kättesaadav Eesti Panga kodulehel: www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/statistika/pangandusstatistika/tabelid/.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete büroo
Tel: 6680 965, , 5126 843
E-post:
ingrid.mitt [at] epbe.ee