Erinevate makseviiside kulu Eestis moodustab vähem kui protsendi SKPst

Eesti Pank osales Euroopa Keskpanga läbi viidud makseviiside kulu-uuringus, mille eesmärk oli hinnata ja analüüsida erinevate makseviiside ühiskondlikku kulu1. Vastavalt  uuringule kulub Eestis erinevate makseviiside peale kokku hinnanguliselt 0,96% SKPst. Euroopa Liidus oli vastav näitaja ligikaudu 1% SKPst ehk umbes 130 miljardit eurot.

Uuringu andmetel jagunes kõigi makseviiside ühiskondlik kulu võrdselt kommertspankade ja jaekaubandusettevõtete vahel. Keskpankade ja sularahakäitlejate osa ühiskondlikus kulus oli väga tagasihoidlik (vastavalt 3% ja 1%).

Uuringus osalenud riikides tervikuna oli enim kasutatav maksevahend sularaha ja sularahaga seotud kulud moodustasid umbes poole makseviiside ühiskondlikust kogukulust. Eestis oli sularahakulu osatähtsus ühiskondlikus kogukulus keskmisest suurem, moodustades 62%.

Sularahamaksete arvestuslik kulu ühe makse kohta oli madalaim ehk 0,42 eurot, samas kui kaardimaksete puhul oli see keskmiselt 0,7 eurot. Eesti kuulus nende riikide hulka, kus kaardimaksed olid suurema osakaaluga ning kaardimakse kulu oli väiksem kui sularahamakse kulu (vastavalt 0,22 eurot ja 0,32 eurot makse kohta).

Kõnealune uuring annab tervikliku ülevaate sellest, kuidas kasutatakse Eestis erinevaid makseviise, sest vaadeldi ka sularaha kasutamist. Eesti Panga kogutav maksestatistika kajastab eelkõige sularahata makseviise. Uuringu järgi moodustasid sularahamaksed ligi poole, kaardimaksed kolmandiku ja maksekorraldused viiendiku kõikidest maksetest. Eesti Panga maksestatistika kohaselt moodustasid 2012. aasta esimese kolme kvartali jooksul kaardimaksed 63% ning makse- ja otsekorraldused vastavalt 31% ja 6% kõigist sularahata maksetest.

1 Ühiskondliku või sotsiaalse kulu all mõistetakse makseteenuste pakkumisel tekkivaid kulusid erinevates makseahela osades, nagu keskpangas, kommertspankades, sularahakäitlejatel, taristus ja jaeettevõtetes. Eraisikute kulu pole arvesse võetud.

Euroopa Keskpanga makseviiside kulu-uuringu eesmärk on täpsustada üldist arusaama erinevate makseviiside kuluefektiivsusest, et edendada tõhusamat maksekeskkonda. Ühtlasi annab uuring ülevaate enim kasutatavate makseviiside kulude erinevusest riigiti.

Uuringu käigus mõõdeti sularaha, deebet- ja krediitkaartide, otsekorralduste ja maksekorralduste kasutamise kulu, mis tekib makseahela erinevates osades. Eesti puhul on aluseks võetud 2010 aasta andmed.

Uuringus osales 13 Euroopa Liidu riigi keskpanka: Taani, Eesti, Soome, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Holland, Portugal, Rumeenia, Hispaania ja Rootsi.

Euroopa Keskpanga uuringu ja metoodika kirjelduse leiab Euroopa Keskpanga veebilehel.  

Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide statistika leiab Eesti Panga veebilehel. Eesti Pank avaldab selle valdkonna statistika kohta kommentaari kord kvartalis (kvartali lõppemisele järgneval kuul). 

 

Lisateave:

Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Eesti Pank
Eurosüsteem
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee