Euroopa Keskpanga tegi teist korda kahe kuu jooksul valuutaturul euro tugioste, mille tagajärjel euro tõusis dollari suhtes 0,8787 sendi tasemele (17,78 krooni dollari kohta). Euroopa Keskpanga tegevus kinnitas G7 kohtumise ja Rahvusvahelise Valuutafondi sõnumit, et euro nõrkus ei ole aastakümnendi parimate majandusnäitajate keskkonnas põhjendatud. Euro püsiv nõrgenemine (võrreldes 1999. aasta algusega USA dollari suhtes ligi 30%) soodustab välismajanduse tasakaalustamatust globaalsel tasandil ja kiirendab inflatsioonitempot europiirkonnas. Finantsturgude suurenenud ootus, et europiirkonna ja USA majanduse kasvu vahe on vähenemas, lõi tugiostu õnnestumiseks väga head eeldused.

Tõsiasi, et Euroopa Keskpank ja sellega seotud riiklikud keskpangad ei palunud teiste G7 riikide keskpankade (USA, Suurbritannia, Jaapan) toetust, võib tugiostu mahtu ja mõju teatud määral vähendada. Samas ei oleks USA keskpank saanud osaleda poliitilistel põhjustel (USA presidendi valimised ja tahtmatus võimendada kohalike finantsturgude ebastabiilsust dollari kursi nõrgenemise ootustega).

Euroopa Keskpanga otsus valuutaturul ühepoolselt sekkuda näitab otsustavust inflatsioonitegurite vähendamisel ja kindlust piirkonna majanduse heade väljavaadete osas (prognoositud kogutoodangu aastakasv üle 3%). Suhteliselt väikese toetusega saab euro nõrgenemise trendi murda, kui ülejäänud toetus tuleb europiirkonna ja USA majanduste väljavaadete ühtlustumisest.