Täna avaldasid Euroopa Keskpank (EKP) ja Euroopa Komisjon regulaarse lähenemisaruande euroga mitteliitunud Euroopa Liidu liikmesriikidest. Aruannetes analüüsitakse riikide majanduse vastavust euro kasutuselevõtu nõuetele ehk Maastrichti kriteeriumidele ning riikide õigusraamistikku. Lisaks Eestile hinnatakse veel kaheksa riigi eurovalmidust.

"Euroopa Keskpanga lähenemisaruanne näitab oodatult, et Eesti täidab kõiki euro kasutuselevõtu kriteeriume, kui inflatsiooninõue välja arvata. Samas paistab Eesti silma riigi rahanduse hea olukorraga, mis väljendub suures eelarve ülejäägis ja madalas välisvõlas. Eesti lähiaastate majanduspoliitika peaeesmärgiks on majanduslik stabiilsus ning ühtlasi lähenemine inflatsiooninõude täitmisele, tegemata seejuures järelandmisi teiste kriteeriumite osas," rõhutas Eesti Panga president Andres Lipstok.

Inflatsiooninõude täitmiseks oleks pidanud Eesti tarbijahindade aastakasv olema 2,8 protsenti, kuid vaatlusperioodil ulatus see 4,3 protsendini.

Riigi rahanduse vallas märgib EKP aruanne, et 2005. aastal oli Eesti valitsussektori eelarve ülejääk 2,3 protsenti SKPst, millega täideti kontrollväärtuse nõue vaevata. Lisaks Eestile oli eelarve ülejäägis Lätis ja Rootsis, samas kui kuue riigi eelarved jäid puudujääki. Eesti riigivõlg langes 2005. aastal 4,5 protsendini SKPst ja alaneb prognoosi kohaselt 2006. aastal veelgi, ulatudes 4 protsendini. See on madalaim võlatase Euroopa Liidus ja oluliselt madalam 60-protsendilisest kontrollväärtusest.

Eesti krooni vahetuskurss on püsinud stabiilsena euro keskkursi suhtes ehk tasemel 15,6466.

Aruanne märgib ka, et kuna krooni võlakirjade turg ei ole välja kujunenud, ei saa mõõta Eesti pikaajalisi intressimäärasid teiste riikidega võrreldava näitaja alusel. Siiski ei anna Eesti riigivõla madal tase ja finantsturu olukord põhjust intressikriteeriumi negatiivseks hindamiseks.

EKP aruanne leiab, et hinnastabiilsuse ja konkurentsivõime tagamiseks peaks Eesti rakendama piisavalt ranget eelarvepoliitikat. Lisaks tuleb hoolikalt jälgida praegust laenukasvu, mis suurendab kodumajapidamiste tarbimist ja jooksevkonto puudujääki, sest need võivad viidata majanduse ülekuumenemisele. Samuti rõhutab EKP tööturu paindlikkuse ja palgakasvu mõõdukuse tähtsust.

Euroopa Keskpanga lähenemisaruanne vaatleb riikide majandusnäitajaid perioodil novembrist 2005 oktoobrini 2006. Värskes aruandes hinnatakse järgmisi liikmesriike: Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia ja Rootsi. Leedu kohta koostati hinnang kevadel 2006.

Lähenemisaruanne (Convergence Report) koostatakse reeglina kord kahe aasta jooksul ning selles hinnatakse Maastrichti kriteeriumite alusel riikide majanduspoliitilist ja õiguslikku lähenemist euroalale. Aruannete põhjal teeb Euroopa Komisjon ettepaneku ECOFINile ja Ülemkogule, millised liikmesriigid on valmis ühinema euroalaga.

Euroopa Keskpanga aruande eestikeelse tõlkega saab tutvuda Eesti Panga veebilehel www.eestipank.info.