Euroopa rahandusministrid ja keskpankade juhid arutasid kriisist väljumist

Rahandusministeeriumi pressiteade

Euroopa Liidu riikide rahandusministrid ja keskpankade presidendid arutasid neljapäeval ja reedel Göteborgis toimunud kohtumisel, kuidas teha kriisist õigeid järeldusi ja kuidas sellest väljuda.

Kriisi puhkemine möödunud sügisel osutas, et enne selle teravnemist alustatud finantsjärelevalve reform on vaja lõpule viia. Tänaseks on Euroopa Liidus kokku lepitud sellistes järelevalvestruktuurides, mis vastavad märksa paremini piirideta kapitalituru vajadustele. Suvistest Ecofini lepetest lähtuvalt otsustati luua Euroopa Keskpanga juurde süsteemsete riskide nõukogu, samuti luua erinevaid finantssektori harusid katvad üle-Euroopalised järelevalveasutused.

"Otsustega edasi minnes tekkib järgmisena küsimus koormuse jagamisest riikide vahel panganduskriisi korral. Ilma selleta pole ükski kriisihaldus mõeldav, nõustusid tegelikult kõik rahandusjuhid. Eesmärgiks on kokku leppida põhimõtted, mille alusel on võimalik iga unikaalse kriisi ajal jõuda parima tulemuseni," kirjeldas arutelu rahandusminister Jürgen Ligi. "Eesti on ses mõttes väga heas seisus, et usalduslik suhe Põhjamaadega võimaldab meil siin regioonis kiiresti ja paindlikult toimida juba täna."

"Euroopa Liidu ja Eesti põhieesmärk on seejuures koostöö tugevdamine Euroopa Liidu tasemel ja liikmesriikide vahel selliselt, et Euroopa Liidus oleks tagatud ühtne ja tulemuslik pangandus- ja finantsturg," ütles Eesti Panga president Andres Lipstok. "Ühtse Euroopa finantsturu tugevdamisel on võtmeküsimuseks järelevalve korraldamine Euroopa suurte finantsgruppide tegevuse üle ning valmisolek ühiseks tegutsemiseks võimalike finantsraskuste korral. Selleks tuleb ühe kõige olulisema sammuna ellu viia Euroopa Liidu Finantsjärelevalve Süsteem, mis peab tagama tulemusliku infovahetuse ja senisest tugevama koostöö kogu Euroopa Liidus," lisas ta.

Ministrid ja keskpankade presidendid kinnitasid, et järgmise 12 kuu põhieesmärk on Euroopa Liidu panganduse ja muu finantssektori järelevalve reform ning Euroopa finantsjärelevalve täiendamiseks juba kokku lepitud põhimõtete elluviimine.

Kriisi tulemusel ületab enamike riikide eelarvepuudujääk tänavu ja tuleval aastal märgatavalt 3 protsendi piiri, ulatudes halvematel juhtudel enam kui 10 protsendini SKPst. See tähendab ka, et Euroopa Liidu riikide võlgnevus on aastaga suurenenud neljandiku võrra, ulatudes prognoosi kohaselt aasta lõpuks juba kokku 80 protsendini SKPst.

Ministrid hindasid majanduse olukorda jätkuvalt hapraks ning ei soovi tõtata avaliku sektori kulutuste piiramisega. "Samas saan mina vaid nõustuda oma Rootsi kolleegi Anders Borgiga, kes nimetas olemuslikuks küsimuseks seda, kus asub riikide rahandus järgmise langustsükli alguses. Eelarvepoliitika konsolideerimine peab olema kiirem kui 0,5 protsenti aastas ning sellega tuleb alustada kohe, sest tänased puudujäägi- ja võlanumbrid paljudes riikides on kaugel mõistlikust," tõdes rahandusminister Jürgen Ligi. "Püsima jääv laenuteenindamise koorem riikide eelarvetes nõrgestab nende võimet tulla toime nii rahvastiku vananemise kui tulevaste kriiside kuludega. Sellele, mida meie oleme teinud, ehk eelarvekulude kärpele ning kulude struktuuri muutmisele, ei ole tegelikult alternatiivi."

Rahandusministrid vahetasid Euroopa Liidu majandus- ja rahandusasjade nõukogu (Ecofin) mitteametlikul kohtumisel Rootsis veel mõtteid kliimamuutuse rahastamise vajaduste ja võimaluste üle ning tööhõivepoliitika üle.

Lisateave:
Katrin Reimann
Rahandusministeerium
Avalike suhete osakond
Tel: 611 3049, 53 030 146
E-post: katrin.reimann [at] fin.ee