Euroopas eurole üleminek ei tekita Eestis hinnatõusu

Euro sularaha kasutuselevõtt 12 Euroopa riigis mõjub Eesti majandusele soodsalt ning ei tekita jaekaubanduses inflatsioonisurvet, selgub Eesti Panga euro majandusmõjude analüüsist.

Eesti saab kindlasti osa eurotsooni kasvavast majanduslikust integratsioonist ning parematest pikaajalistest majanduskasvu väljavaadetest, mis seoses euro kontorahana kasutuselevõtuga said positiivse suuna juba 1999. aasta jaanuaris.

Eurotsoonis 2002. aasta alguses ilmneda võiva inflatsiooni ülekandumine Eestisse on väga vähetõenäoline. Seda ennekõike tulenevalt võimaliku jaekaubandusliku inflatsiooni lokaalsest olemusest ning piisavalt madalast jaekaubanduslikest käivetest europiirkonnaga.

Enamike analüütikute ning institutsioonide arvates on kartused europiirkonnas oluliselt kiireneva inflatsiooni ees alusetud ning aastaalguse hinnatõus Euroopas saab olema väga tagasihoidlik, kui mitte koguni olematu.

Ennekõike oodatakse, et eurost suurendab hinnaläbipaistvust terves eurotsoonis, tõhustab majanduslikku integratsiooni ning annab aluse kiiremale pikaajalisele majanduskasvule.

Lühiajaliselt saab sularaha euro tulekust enim mõjutatud olema Euroopas tihedamalt ringi liikuv Eesti kodanik, kuna aasta algusest kaob vajadus soetada mitmeid erinevaid valuutasid.

Austria, Belgia, Hispaania, Hollandi, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburgi, Portugali, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome senised rahvusvaluutad kaovad käibelt pärast kuni paarikuulist üleminekuperioodi 2002. aasta alguses, mil paralleelselt kehtivad nii euro kui ka rahvusvaluutade sularaha. Kontorahana kehtib 1. jaanuarist ainult euro.

Eesti Pank soovitab kõigil, kel on kodus 2002. aasta 1. jaanuarist eurole üleminevate riikide valuutat, see raha Eesti kroonideks või mõneks muuks sobivaks valuutaks vahetada. Samuti võib eurotsooni riikide valuuta kanda pangakontole, kus see arvestatakse eurodesse. Lisaks eurole võib konto lasta ümber arvestada ka Eesti kroonidesse või mingisse muusse valuutasse. Üks euro võrdub 15,6466 Eesti krooniga.

Täiendav info:
Janno Toots
Tel: 668 0900, 668 0745
Mobiil: 0 5154 037