Eurostati andmeil täitis Eesti Maastrichti inflatsioonikriteeriumi

Täna avalikustatud Eurostati andmete kohaselt ulatus tarbijahindade ühtlustatud indeksi alusel arvutatud Eesti aasta keskmine inflatsioon novembris 1 protsendini, millega Eesti täitis Maastrichti inflatsioonikriteeriumi.

Kriteeriumi täitmisel võetakse arvesse aastast hinnakasvu viimase kaheteistkümne kuu jooksul ja arvutatakse nendest keskmine. Kriteeriumi väärtuseks kujunes oktoobris 1,7 protsenti ja see arvutatakse kolme kõige madalama inflatsiooniga Euroopa Liidu riigi keskmisena, millele liidetakse 1,5 protsenti. Kolmese riikide grupi moodustasid seekord Belgia, Prantsusmaa ja Küpros.

Hinnatõusu surve jääb lähiajal vaoshoituks, seda vaatamata kavandatud maksutõusudele. Riskiks Eesti inflatsioonile on inflatsiooni kiirenemine välismaal.

Kevadisel korralise hindamise ajal täidab Eesti keskpanga hinnangul kõik Maastrichti kriteeriumid. Praegusel hetkel on põhiküsimuseks eelarvepuudujäägi kriteerium. Eesti Panga hinnangul jääb tänavune eelarvepuudujääk suurusjärku 2,8 protsenti sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes ning järgmisel aastal suurusjärku 2,7 protsenti SKP suhtes. Keskmises perspektiivis peab eelarvestrateegia eesmärk olema ülejäägi saavutamine majanduse kasvutsüklis ning reservide taastamine.

Eesti Panga hinnangut kõikide Maastrichti kriteeriumite täitmise hetkeseisu kohta võib lugeda keskpanga täna avaldatud "Euro kasutuselevõtu aruandest".

"Euro kasutuselevõtu aruanne" on Eesti Panga regulaarne väljaanne, mis annab ülevaate nii Maastrichti kriteeriumite täitmisest kui ka muudest olulistest eurole kasutuselevõtuga seotud küsimustest.