Martin Lindpere, Eesti Panga ökonomist

Statistikaameti andmetel kasvas tarbijahinnaindeks augustis 0,3 protsenti, olles aastataguse suhtes 5,5 protsenti kõrgem. Euroala inflatsioon aeglustus esialgsel hinnangul augustis 2,5 protsendini.

Augustis andsid märkimisväärse osa hinnatõusust taaskord monopoolses seisus olevad ettevõtted. Elektri 8,3-protsendiline hinnatõus tõstis tarbija ostukorvi maksumust augustis 0,3 protsenti, kanalisatsiooniteenus kallines 2,9%. Konkurentsisurve puudumise tõttu on oluline tagada monopoolses seisus olevate ettevõtete hinnakujunduse läbipaistvus.

Finantsturgude rahutuste laine on üle kandunud ka toormeturgudele, põhjustades tavapärasest suuremat hindade kõikumist. Toormehindade heitlikkus võib raskendada hindade kujundamist pakkumisahela alguses, kuid see pole lisanud võrreldes aasta algusega täiendavat survet tarbijahindade tõstmiseks. Eesti majandus on tihedalt seotud euroalaga, kus inflatsiooniootused on jäänud eesmärgi lähedaseks - hoida inflatsioon keskmises perspektiivis allpool 2 protsenti, kuid selle lähedal.

Eurole ülemineku järgselt on psühholoogilise hinnakujunduse võtete tõttu esmatarbekaupade hulgas järjest enam neid hindu, mis lõpevad üheksa sendiga. Tarbijakaitseameti hinnavaatluste andmetel oli selliste hindade osakaal selle aasta jaanuaris napilt üle kümnendiku, ent augusti seisuga oli see näit tõusnud peaaegu kolmandikuni. Taolise hindade sättimise mõju inflatsioonile on siiski väheoluline.

Lisainfo:
Viljar Rääsk
Avalike suhete büroo
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: [email protected]