IMF rõhutas Eesti konkurentsivõime suurendamise vajadust

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu kiitis 5. mail heaks 2014. aasta raporti Eesti majandusolukorra ja väljavaadete kohta. Raportis tõstis IMF esile Eesti konkurentsivõime arengut, kuid viitas ka seda ohustavale palga- ja hinnakasvule. Esimest korda valmis Eesti raportiga samal ajal Balti riike hõlmav kobarraport, milles rõhutati, et Eesti, Läti ja Leedu peavad edaspidi panustama konkurentsivõime suurendamisse.

IMFi hinnangul oli Eesti majanduskasvu aeglustumine eelmisel aastal osaliselt tingitud ühekordsetest teguritest. Ootuste kohaselt kiireneb majanduskasv 2014. ja 2015. aastal nii välis- kui ka sisenõudluse toel. Eesti konkurentsivõime näitajad on üldiselt head, kuid palga- ja hinnakasv võib sellele tulevikus negatiivset mõju avaldada. IMFi hinnangul on Eesti, Läti ja Leedu peamine ülesanne konkurentsivõimet hoida ja seda jätkuvalt suurendada. Konkurentsivõime kasvatamiseks peavad Balti riigid hoidma tööjõukulude kasvu kooskõlas tootlikkuse arenguga, tegelema suure struktuurse tööpuuduse probleemiga, keskenduma teadmistepõhiste toodete ja teenuste ekspordile ning ühiselt panustama Euroopa Liidu-suunaliste taristuühenduste parandamisse ja mitmekesistamisse.

„Jagame täielikult IMFi arvamust, et Balti riikide majandusarengu seisukohalt on kõige olulisem suurendada nende kolme riigi konkurentsivõimet,“ ütles Eesti Panga president Ardo Hansson. „Eesti saab Euroopa majanduse elavnemisest rohkem kasu juhul, kui viimaste aastate jooksul kasvanud palgasurve ei piira ettevõtete konkurentsivõimet eksporditurgudel. Seetõttu on tähtis, et Eesti tööjõud vastaks ettevõtete vajadustele ja et seda tagataks tööturumeetmete abil,“ märkis Hansson.

IMF tõstis raportis esile Eesti eelarvepoliitika tähtsust edasise majandusarengu tagamisel. „Ka Eesti Panga arvates on oluline, et Eesti fiskaalpoliitika hoiaks ja tugevdaks eelseisvatel aastatel siinse majanduskeskkonna usaldusväärsust,“ ütles Ardo Hansson.

IMFi hinnangul on Eesti teinud suuri edusamme terviklikuma ja tugevama makrofinantsjärelevalve raamistiku loomise poole. IMF tervitab Eesti pühendumust säilitada Euroopas toimuvate suurte muutuste kiuste tugev finantssüsteem. Lisaks leiab IMF, et pangandusliidu rakendamisel peavad Eesti ametivõimud finantsstabiilsuse tagamiseks püüdma säilitada head koostööd Põhjamaade pangandusjärelevalveasutustega.

Direktorite nõukogus heaks kiidetud aruanne põhineb käesoleva aasta märtsis Eestis toimunud nn artikkel IV konsultatsioone käsitleval põhjalikul arutelul IMFi esindajatega, kes kohtusid pea kahe nädala vältel esindajatega Eesti avalikust ja erasektorist.

Valuutafondi avaldusega saab tutvuda IMFi veebilehel ja Eesti Panga veebilehel.

IMFi direktorite nõukogu ehk juhatus on IMFi alaline täidesaatev organ, kes vastutab fondi juhtimise eest. Juhatus arutab liikmesriikide majandusarengut ja IMFi poliitilisi soovitusi (artikkel IV raportid) ning kiidab heaks riiklikud laenuprogrammid. Juhatusse kuulub 24 direktorit.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee