Inflatsioon aeglustus mais nulli lähedale

Rasmus Kattai
Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja

Hinnakasv aeglustus mais statistikaameti teatel aastavõrdluses 0,1%ni, võrreldes aprilliga tõusis hinnatase samuti 0,1%. Aeglasemat hinnakasvu soodustasid nii sise- kui ka välismaised tegurid, kuid eelkõige impordihindade langus. Euroala harmoniseeritud tarbijahindade inflatsioon aeglustus esialgse hinnangu kohaselt mais 0,5%ni ja see näitaja kujunes umbes sama suureks ka Eestis. Eesti tarbijahindade inflatsioon erineb harmoniseeritud tarbijahindade inflatsioonist peamiselt turistide ostude poolest, milles on suhteliselt suurem osakaal toidukaupadel ja teenustel ning väiksem osakaal energial.

Energia hinnad mais küll aastatagusega võrreldes langesid, kuid märksa aeglasemalt kui aprillis, sest mootorikütuste enam kui aasta väldanud odavnemine lõppes ning elektri hinnalangus oli samuti väiksem. Kuigi energia ei odavnenud enam nii palju kui varem, ei kiirendanud see tarbijahindade inflatsiooni, sest toidukorvi maksumuse kasv samal ajal aeglustus. Toiduainete hinnakasvu pidurdas peamiselt töötlemata toiduainete, eelkõige puu- ja köögivilja odavnemine.

Inflatsiooni aeglustumise tõttu kiirenes reaalpalga kasv esimeses kvartalis 6,6%ni, mis viitab tarbijate ostujõu märgatavale paranemisele. Tarbijate jaoks on olnud soodne tööstuskaupade, eelkõige riiete ja jalatsite hinnakasvu pidurdumine ning jaemüügi mahu aastane kasv küündis aprillis 8%ni. Samas ei ole tarbijad inflatsiooni aeglustumist veel selgelt tunnetanud. Konjunktuuriinstituudi andmetel ulatus nende inimeste osakaal, kes tajusid kiiret hinnakasvu, mais 33%ni, hindade stabiilsust või alanemist märkas vaid 9% küsitletutest. Euroala vastavad osakaalud olid mais 17% ja 27%.

Pragune ebaharilikult aeglane inflatsioon Eestis on ajutine ning teisel poolaastal hinnakasv kiireneb. Inflatsiooni kiirendab tasuta kõrghariduse mõju lõppemine ning energia hinnalanguse pidurdumine ka edaspidi. Inflatsiooni kiirenemine jääb siiski vaoshoituks, sest ettevõtete võimalus hindu tõsta on piiratud, kuna välisturgudel taastub nõudlus visalt ja sealne hinnakasv on aeglane.


Euroala keskpankade peaeesmärk on hoida euroala inflatsioon keskpikas perspektiivis alla 2%, kuid selle lähedal. Euroala keskmisest pisut suurem inflatsioon Eestis on ootuspärane ja tuleneb kiirema majanduskasvu mõjust ning suhtelise sissetulekutaseme ühtlustumisest euroala omaga.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee