Inflatsiooni langustrend käeulatuses

Martin Lindpere, Eesti Panga ökonomist

Jaanuarikuu inflatsiooni mõjutas oodatult aktsiisimaksude tõstmine ja toiduainete hinnatõus. Aasta alguses suurenes aktsiis samaaegselt nii mootorikütustel, alkoholil kui ka tubakal. Kui mootorikütuste ja alkoholi hinnad tõusid aktsiisiga võrdse suurusjärgu võrra juba jaanuaris, siis aktsiisitõusu ülekandumine tubakatoodete letihindadesse võtab suuremate laovarude tõttu kauem aega. Neist esimese kahe hüvise hinnatõusud olid vastavalt 9 ja 5,9 protsenti, mis seletavad ligikaudu 40 protsenti jaanuarikuu inflatsioonist.

Positiivse uudisena võib tõdeda, et sisemajanduslikest teguritest tingitud inflatsioon ei ole enam mitmendat kuud järjest kiirenenud, seda iseloomustavad näiteks ehituse ja üüri hinnakasvu aeglustumine. Palgakasv läbis tipu sügisel ja on praeguseks langustrendi alguses, mistõttu hakkavad kulupoolsed surved tarbijahindadele tasahaaval vähenema. Kuna majandus tervikuna on jahtumisfaasis, siis peaksid esimesed märgid selle kohta peagi ka inflatsiooninumbritesse jõudma.

Aasta võrdluses on enam kallinenud töödeldud toit, majapidamiste energia ja mootorikütus, mille hinnad on tõusnud enam kui viiendiku. Need kolm komponenti moodustavad tarbija ostukorvist ligikaudu kolmandiku. Toiduainete hinnatõusu taga on eelkõige välismaised tegurid. Hinnalangus on seevastu kiirenenud kestvuskaupade osas, nagu näiteks kodutehnika ning vaba aja kaubad. Jaanuarikuus toimuvad tavapäraselt ka sooduskampaaniad, mis inflatsiooninumbri põhjal otsustades on käesoleval aastal eelmise aasta jaanuariga võrreldes samas suurusjärgus.

Jaanuari kahekohaline inflatsioon jääb ajutiseks. Kuigi ka veebruaris ja märtsis on inflatsioon samas suurusjärgus, näeme seejärel langustrendi algust. Aasta lõpus kujuneb inflatsioon praegusest märgatavalt aeglasemaks.