Inflatsiooni mõjutavad jätkuvalt hinnasurved väliskeskkonnast

Postitatud:

07.03.2008

Martin Lindpere, Eesti Panga ökonomist

Veebruaris kallines tarbija ostukorv 0,4 protsenti, mis teeb aastataguse perioodiga võrreldes hinnatõusuks 11,3 protsenti. Kuine hinnatõus veebruaris jäi oluliselt aeglasemaks võrreldes jaanuari 2,2 protsendilise hinnatõusuga.

Sisemajandusest lähtuva hinnasurve alanemist toetab majanduse jahtumine, mis avaldub jaekaubanduse ja tööstustoodangu mahu kasvu kiires alanemises. Palgakasv ei ole enam nii kiire kui möödunud aasta lõpus, kuid selle edasist aeglustumist peaks valitsus läbi eelarvepoliitika senisest enam toetama.

Maailmamajanduse inflatsioon on toidutoorme pulbitsevate hindade tõttu kõrge. Toiduained on hüppeliselt kallinenud pea kõigis Euroopa riikides ja euroala inflatsioon kiirenenud üle 3 protsendi. Nii näiteks on veebruaris maailmaturul märkimisväärselt kasvanud teravilja ja kütuse hinnad. Ainuüksi veebruarikuus kallines toidunisu jaanuariga võrreldes 15 protsenti. Alates möödunud aasta teisest poolest toimunud toidu- ja muu toorme hinnatõus ei mahu minevikukogemuse poolt pakutavatesse raamidesse ning seetõttu ei ole selge, kas kõrge hinnatase püsib pikema aja jooksul. Samas jätkub koos dollari kursi langusega püsikaupade odavnemine.

Lähikuudel hoiab seega inflatsiooni ülal endiselt tugev hinnasurve väliskeskkonnast, kuid need hinnasurved on ajutised ning aasta teises pooles kujuneb inflatsioon praegusest oluliselt aeglasemaks.

Eesti Pank avaldab uue majandusprognoosi, sh inflatsiooniprognoosi aprillis.