Veebruaris jäi Eestis tarbijahindade kasv madalaks, ulatudes 0,3 protsendini. Aasta arvestuses tõusid hinnad statistikaameti andmetel 0,4 protsenti. See on endiselt allpool lähiaastateks prognoositavast 3-4 protsendi tasemest ning peegeldab toidu ja kütusehindade heitlikke arenguid viimase aasta jooksul.

Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniidu sõnul on madal inflatsioon kooskõlas välismajanduse arengutega. Oma mõju avaldas kütusehindadele madalal püsiv USA dollari kurss Eesti krooni suhtes.

"Näiteks Euroalal langes tarbijahindade aastakasv käesoleva aasta algul alla kahe protsendi ning Eurostati hinnangul aeglustus tarbijahindade kasv veebruaris jaanuari 1,9 protsendilt 1,6-le," ütles Saarniit. Jätkuvalt aeglast majanduskasvu silmas pidades peaks hindade kallinemine euroalal praegusest isegi aeglasem olema.

Euroala inflatsiooni hoiavad suhteliselt kõrgel sisemaised tegurid nagu näiteks aktsiisi maksumäärade tõstmised mitmes riigis. Sarnast olukorda näeme ka Eestis, kus hinnakasv johtub eeskätt teenuste sektorist ja oodatav hinnakasv on seotud eeskätt maksupoliitiliste sammudega. Sellist keskkonda võib majanduse arengu seisukohalt pidada stabiilseks ka pikemas perspektiivis.