Jaanuaris jätkus hoiuste kasv

Jana Kask, Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja

Eesti eraisikutele ja ettevõtetele väljastatud laenude ja liisingute kogumaht kasvas jaanuaris 0,4 miljardi krooni ehk 0,1 protsendi võrra, ulatudes kuu lõpuks ligi 252 miljardi kroonini. Laenumahu erakorralise kasvu põhjustas suure sündikaatlaenu väljastamine energeetikasektori ettevõttele. Samas klassifitseerisid pangad jaanuaris üle 0,8 miljardi krooni ulatuses varem väljastatud ettevõtluslaene ümber valitsussektori laenudeks. Ühekordset suurt laenutehingut ning statistika muutusi arvestamata oleks portfelli vähenemine olnud sarnane eelmistel kuudel toimunud arengule.

Osaliselt sesoonsetest teguritest mõjutatuna oli eluasemelaenuturg jaanuaris loid. Uusi eluasemelaene anti jaanuaris aastatagusega võrreldes üle 40 protsendi võrra vähem. Nõrgale sisenõudlusele viitab ka eelmise aasta algusega võrreldes poole väiksem sõiduautode liisingu käive.

Hoiuste kasv püsis ka jaanuaris tugev, eelmise aasta lõpus alanud hoiuseintressimäärade langetamine ei ole seni avaldanud olulist mõju hoiuste struktuurile. Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiuste kogumaht suurenes 2,3 miljardi krooni ehk 2,1 protsendi võrra. Aastases võrdluses kiirenes kasvutempo 5,8 protsendini. Eraisikute tähtajaliste ja säästuhoiuste osakaal on püsinud 60 protsendi juures.

Laenuintressimarginaalid püsivad võrreldaval tasemel 2008. aasta sügisega, mil globaalse finantskriisi ja Eesti majanduskeskkonna halvenemise mõjul karmistusid pankade riskihinnangud. Kuna mitmed aastatagused riskid on oluliselt vähenenud ja majanduse usaldusväärsus on kasvanud, siis on tekkinud eeldused intressimarginaalide alanemiseks. Jaanuaris uute laenude intressimäärad oluliselt ei muutunud. Kuu jooksul väljastatud eluasemelaenude ja pikaajaliste ettevõtluslaenude keskmised intressimäärad olid vastavalt 3,4 ja 4,5 protsenti.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal moodustas jaanuaris 6,4 protsenti laenuportfellist, olles püsinud suhteliselt samal tasemel juba viimased kuus kuud. Selle aasta alguses hakkasid aga taas suurenema nii ettevõtete kui eraisikute lühiajalised maksevõlad. Eesti Panga sügisese hinnangu järgi raskendab tööturu olukord eraisikute maksevõime paranemist lähikuudel. Samas toimus probleemlaenude ulatuslikum kuhjumine juba eelmise aasta esimeses pooles ning majanduskeskkonna paranedes hakkab paranema ka laenukvaliteet.

Pankade kapitaliseeritus on vaatamata allahindlustele püsinud tugev. 2009. aasta lõpus oli Eestis tegutsevate pangagruppide kapitali adekvaatsus kokku 15,7 protsenti, ületades piisava varuga 10-protsendilist miinimumnõuet. Võimalikke laenukahjumeid ennetades tegid pangad jaanuaris allahindlusi 122 miljoni krooni ulatuses, mida oli oluliselt vähem kui üheski kuus eelmisel aastal.


Joonis 1. Eesti ettevõtete ja eraisikute laenu ja liisingu kuine kasv


Joonis 2. Enam kui 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal portfellist


Joonis 3. Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude kaalutud keskmine intressimäär ja 6 kuu EURIBOR

Finantssektori statistika ja selle avaldamiskalender on kättesaadav Eesti Panga on kättesaadav Eesti Panga kodulehel: www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/statistika/pangandusstatistika/tabelid/.

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete büroo
Tel: 6680 745, 5275 055
E-post:
viljar.raask [at] epbe.ee