Jooksevkonto defitsiiti tasandas paranev väliskaubandus

Aasta maksebilansi esialgsetel andmetel oli Eesti jooksevkonto defitsiit 2002. aastal 13,3 miljardit krooni ehk 12,5 protsenti oodatavast SKP-st, mis on üle kahe korra suurem 2001. aasta näitajatest. Viimases kvartalis peatus siiski kaubabilansi halvenemine.

"Jooksevkonto puudujäägi suurenemine viimases kvartalis näitab, et välistasakaal ei paranenud, kuigi nii mõned muutused maksebilansi struktuuris sellele viitavad. Viimases kvartalis ilmnenud pangalaenude kasvutempo mõningane aeglustumine ei väljendunud veel välistasakaalu paranemises," kommenteeris Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit.

Erinevalt varasematest kuudest halvenes suhteliselt vähem kaubabilanss. Viimast enam kui poolteist aastat on iseloomustanud kaubapuudujäägi pidev kasv, mis 2002. aasta kolmandas kvartalis jõudis 18,3 protsendini. Eelmise aasta viimases kvartalis see näitaja oluliselt ei muutunud. Saarniidu sõnul ei ole kaubabilansi halvenemise peatumise taga ainult töötluskaupade ekspordi hoogustumine. "Sama järelduseni jõuame ka siis, kui kahe viimase kvartali andmeid võrreldes elimineerime hooajalised tegurid ehk tarbimise tavapärase kiirenemise aasta lõpukuudel," lisas ta.

Jooksevkonto puudujäägi suurenemine 12,5 protsendini SKP-st on peamiselt tingitud jätkuvalt kasvavast teenuste sisseostust. Ehitusteenuste import jõudis umbes nelja protsendini kvartali SKP-st ning teenuste saldo ülejääk oli harvanähtavalt väike. Teenuste suur import viitab jätkuvalt aktiivsele investeerimistegevusele ning puudujäägi rahastamise struktuur võlgnevuse suurenemisele.