Jooksevkonto oli teises kvartalis jätkuvalt ülejäägis

Andres Saarniit, Eesti Panga ökonomist

Maksebilansi jooksevkonto muutus käesoleva aasta teises kvartalis vähe. Ehkki investeeringud kasvasid kiiresti, ei toonud see kaasa kaubandusbilansi (kaubad ja teenused) halvenemist. Kaubandusbilansi ülejääk oli isegi suurem kui mullu ja moodustas ligi 8% kvartali SKPst. See tähendab, et ettevõtete kasumid ja elanike säästud olid endiselt investeeringutest suuremad. Kogu jooksevkonto ülejääk oli investeerimistulude väljavoolu suurenemise tõttu siiski väiksem kui aasta tagasi. Tegemist oli valdavalt tegeliku raha väljavoolu ehk dividendide maksmisega, mitte taasinvesteeritava kasumi arvestusliku väljavooluga.

Teises kvartalis jätkus tagasihoidlikus ulatuses kapitali väljavool finantskonto kaudu. See moodustas ligikaudu 2% kvartali SKPst. Selle taustal oli mõneti üllatav raha liikumise suur ja kiire käive. Kuigi teise kvartali jooksul eristusid selgelt nii raha sisse- kui ka väljavoolu perioodid, oli kvartali kokkuvõttes pangandussektori kaudu toimuv raha väljavool sissevooluga peaaegu võrdne. See peegeldas peaasjalikult rahavoogude tsentraliseeritud juhtimist rahvusvahelistes pangagruppides. Eestisse paigutatud välisraha hulk kasvas kvartali jooksul ligikaudu 3%. Varasemast märksa suurem oli otseinvesteeringute sissevool mittefinantssektori ettevõtetesse, kusjuures valdavalt oli tegemist grupisiseste laenudega.

Kolme kuu kokkuvõttes jäi ülekaalu raha väljavool ning Eesti netovõlg välispartnerite ees vähenes ligikaudu 21%ni SKPst. See tähendab, et Eesti ettevõtted, valitsus ja pangad olid rohkem laenuandjad kui laenuvõtjad.

Lisainfo:
Ingrid Mitt
Avalike suhete büroo
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: ingrid.mitt [at] eestipank.ee