Jooksevkonto oli teises kvartalis väikese puudujäägiga

Andres Saarniit
Eesti Panga ökonomist

Eesti maksebilansi jooksevkonto tasakaal on teises kvartalis hooajaliste tegurite tõttu üldjuhul parem kui aasta esimestel kuudel. Sel aastal kaubanduspuudujääk aasta algusega võrreldes hoopis suurenes ning moodustas rohkem kui 5% sama kvartali SKPst. Tavaliselt viitab kaubandusbilansi halvenemine sisenõudluse kasvule. Sisenõudluse panus majanduskasvu teises kvartalis tõepoolest suurenes.

Erinevalt kaupade väljaveost ei ole teenuste ekspordi kasv kuigivõrd aeglustunud. Teises kvartalis ületas teenuste väljavedu nende sissevedu ligi 10% ulatuses sama kvartali SKPst. Kaupade ja teenuste konto oli kokkuvõttes endiselt ülejäägis, ehkki märksa väiksemas kui eelmisel aastal. Kokkuvõttes oli jooksevkonto väikese puudujäägiga, mis ulatus 2%ni sama kvartali SKPst. Nagu aasta alguskuudelgi põhjustas jooksevkonto puudujäägi välisomanduses olevate äriühingute reinvesteeritud kasumi arvestuslik väljavool.

Rahavoogudes olid peale Euroopa Liidu eelarvest laekuvate summade kasvu ülekaalus võlga tekitavad rahavood. Kvartali jooksul suurenes võetud võlakohustuste jääk veidi rohkem kui 2% ning laenujäägi ja SKP suhe moodustas juuni lõpus ümmarguselt 98%. Enim võtsid laenu mittefinantssektori ettevõtted. Kuna rahapaigutused välismaale ületasid võlakohustuste kasvu, siis netovälisvõlg alanes 3%ni SKPst.

Lisateave:
Hanna Vaga
Avalike suhete allosakond 
Eesti Pank
Eurosüsteem
Tel: 6 680 959, 5 097 285
E-post: hanna.vaga [at] eestipank.ee 
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee