Jooksevkonto puudujääk endiselt suur

Esialgse maksebilansi põhjal moodustas jooksevkonto puudujääk kolmandas kvartalis 13-14 protsenti oodatavast SKP-st, mis viitab, et majanduskasv põhineb endiselt tugeval sisenõudlusel.

"Investeeringud Eestisse ja eelkõige transpordisektorisse on endiselt suured," kommenteeris Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit. "Kuigi tänu tehtud investeeringutele oli võimalik varasemast vähem osta sisse teenuseid ja teenuste eksport kasvas aastaga ligi 10 protsenti, ei suutnud see üldist välistasakaalu parandada."

Kodumaiste säästude vähenemine ja suur eraisikute laenunõudlus on suurendanud välisvõlga. "Käesoleva aasta rahastamisvajak on rekordiliselt suur ja välismaised otseinvesteeringud katavad sellest vaid veidi alla poole," lisas Andres Saarniit.

Jooksevkonto puudujäägi suurenemise põhjuseks on ka välisettevõtete jätkuvalt suur kasumlikkus. Nimelt arvestatakse väliskapitalil põhinevate ettevõtete kasum tekkepõhise raamatupidamise järgi investeerimistulude väljavooluks ka siis, kui see tegelikult reinvesteeritakse. Käesoleval aastal on investeerimistulud olnud suuremad kui aasta tagasi.

2003. aasta kolmanda kvartali täpsustatud ja kogu 2003. aasta esialgne maksebilanss avaldatakse Eesti Panga koduleheküljel 22. märtsil 2004 kell 12.