Jooksevkonto puudujääk näitab endiselt tugevat sisenõudlust

Täna avaldatud 2006. aasta teise kvartali maksebilanss viitab välistasakaalu jätkuvale halvenemisele. Jooksevkonto puudujääk oli 11,3 protsenti nelja viimase kvartali oodatavast SKPst ning ulatus üle 12 protsendi teise kvartali oodatavast SKPst.

"Teisisõnu põhines teise kvartali majanduskasv rohkem sisenõudlusel kui aasta eest. Kõige selgemalt näitab seda kaupade ja teenuste konto puudujäägi suurenemine 2005. aasta teise kvartali 6,5 protsendilt rohkem kui 8 protsendini selle aasta teises kvartalis," kommenteeris Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit.

Otseinvesteeringute väljavool ületas teises kvartalis sissevoolu, mis aga ei tähenda, et Eesti atraktiivsus välisinvestorite silmis on vähenenud. Viimaste kvartalite otseinvesteeringute taga on olnud üksikud suurtehingud pangandussektoris. Ka käesoleva aasta teine kvartal ei olnud erandiks. Seekord polnud tegu kapitali suure sissevooluga, vaid tütarettevõtete aktsiakapitali suurendamisega välismaal.

Saarniidu sõnul jätkus samaaegselt otseinvesteeringute sissevool Eestisse. Ehkki ülekaalus oli kasumi reinvesteerimine, oli otseinvesteeringute sissevool pikaajalisest keskmisest tasemest vaid veidi väiksem.

Ebatavaline oli teises kvartalis portfelliinvesteeringute negatiivne saldo. Kiire majanduskasvuga on kaasnenud säästude kasv ning Eesti investorid soovivad riske hajutada. Samas on välisinvestorite paigutused Eestisse jäänud samaks, sest Eesti börsiettevõtete arv ei ole suurenenud ning teises kvartalis ei toimunud märkimisväärseid võlakirjaemissioone.

Kokkuvõttes kattis säästmise-investeeringute lõhe pankade kaudu toimunud raha sissevool, kus ülekaalus olid emapankade hoiused. Edaspidi pälvib majandusolukorra hindamisel järjest rohkem tähelepanu Euroopa Liidu eelarvest saadava raha sissevool kapitalikonto kaudu, mis käeoleva aasta teises kvartalis moodustas juba ligikaudu 2,5 protsenti kvartali SKPst.