Kaks korda aastas avaldatav teave europangatähtede võltsimise kohta

2011. aasta teisel poolel kõrvaldati ringlusest kokku 310 000 võltsitud europangatähte. Seega oli 2011. aastal ringlusest kõrvaldatud võltsingute koguarv 19,3% väiksem kui 2010. aastal. Samal ajal suurenes 2011. aasta teisel poolel ringlusest leitud võltsingute arv eelnenud kuue kuuga võrreldes 4,7%.

Allolevas tabelis esitatakse poolaastaandmed avastatud võltsingute arvu kohta.

Periood
2008/2
2009/1
2009/2
2010/1
2010/2
2011/1
2011/2
Võltsingute arv
354 000
413 000
447 000
387 000
364 000
296 000
310 000

Ringluses olevate ehtsate europangatähtede arvuga (2011. aasta teisel poolel keskmiselt 14,4 miljardit) võrreldes on võltsingute osatähtsus jätkuvalt väga väike.

Eurosüsteemi kuuluvad Euroopa Keskpank (EKP) ja euroala 17 riigi keskpangad soovitavad siiski üldsusel olla tähelepanelik ja kontrollida sularahatehingutes kasutatavate pangatähtede ehtsust. Võltsinguid saab ehtsatest pangatähtedest lihtsalt eristada. Selleks tuleb rahatähte katsuda, vaadata ja kallutada, nagu kirjeldatakse EKP veebilehel ning eurosüsteemi riikide keskpankade veebilehtedel. Kahtluse korral tuleks pangatähte võrrelda mõne teise pangatähega, mille ehtsus on teada. Alati, kui tekib kahtlus, et tegu on võltsitud pangatähega, tuleks võtta ühendust politseiga või oma riigi keskpangaga, kui see on riigi tava kohaselt lubatud.

Järgnev tabel annab ülevaate 2011. aasta teisel poolel ringlusest kõrvaldatud võltsitud pangatähtede protsendilisest jaotusest nimiväärtuste kaupa:

Nimiväärtus
€5
€10
€20
€50
€100
€200
€500
Protsendiline jaotus
0,5%
1,0%
47,5%
32,5%
16,0%
2,0%
0,5%

Kõige enam võltsitakse endiselt 20- ja 50-euroseid pangatähti. Viimasel kuuel kuul on võltsitud 20-euroste pangatähtede osatähtsus kasvanud ja võltsitud 50-euroste pangatähtede osatähtsus vähenenud. Kaks kõige enam võltsitud nimiväärtust kokku moodustasid 2011. aasta teisel poolel 80,0% kõigist võltsingutest. Kolmandaks enim võltsitud nimiväärtuseks oli 100-eurone pangatäht, mille võltsingud moodustasid 16,0% kõigist valerahadest. Teisi nimiväärtusi (5-, 10-, 200- ja 500-eurone) võltsitakse väga vähe.

2011. aasta teisel poolel avastati suurem osa (97,5%) ringluses olevatest võltsingutest euroala riikides, vaid ligikaudu 2,0% euroalavälistes ELi liikmesriikides ning 0,5% maailma muudes piirkondades.

Eurosüsteem teeb ulatuslikke jõupingutusi, et anda üldsusele teavet selle kohta, kuidas võltsitud pangatähti ära tunda, ning tagada sularahakäitlejatele, et sularahatöötluses kasutatavad seadmed suudavad võltsinguid usaldusväärselt tuvastada ja need ringlusest kõrvaldada.

 

***
Euroopa Keskpank
Avalike suhete direktoraat
Pressi- ja infoosakond
Kaiserstrasse 29, D-60311 Frankfurt am Main
Tel.: +49 69 1344 7455, Faks: +49 69 1344 7404
Internet: http://www.ecb.europa.eu
Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Täpsem ülevaade Eestis levitatud võltsitud eurodest on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kodulehel http://www.ekei.ee/53133.