Kasvavad investeeringud ja sisenõudlus suurendasid jooksevkonto puudujääki

Käesoleva aasta esimese kvartali maksebilansi andmed kinnitavad kuistel kiirhinnangutel põhinenud arvamust, et jooksevkonto puudujääk on hakanud taas suurenema. Puudujääk moodustas esimese kvartali oodatavast sisemajanduse koguproduktist ligikaudu 16 protsenti. Samas jäi nelja viimase kvartali keskmine puudujääk endisele tasemele, ulatudes 12 protsendini oodatavast SKP-st.

"Positiivse uudisena püsib kaubaekspordi kasvutempo võrreldes välisriikidega vägagi kiire. Seega jooksevkonto puudujäägi taas suurenemise taga ei ole konkurentsivõime halvenemine, vaid sisenõudluse, eelkõige investeeringute kasv," märkis Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit.

Saarniidu sõnul kaasneb kiiresti suurenevate investeeringutega väliskapitali jätkuv ulatuslik sissevool, mida osaliselt tasakaalustab valitsussektori suurem säästmine. Kaubandusbilansi analüüsi seisukohalt on välistasakaalu halvenemise taga muutused transiidiäris ja nn allhanke sektoris, mis on viinud varude suurenemisele.

Väliskapitali sissevoolus oli tavapäraselt suur roll otseinvesteeringutel. Eestisse tehtud otseinvesteeringute kogusumma oli jooksevkonto puudujäägist küll suurem, kuid oli samal ajal mõjutatud võla iseloomuga üksikutest suurtehingutest. Seetõttu jätkus aasta alguses ka välisvõla suurenemine.

Eesti Panga prognoosi kohaselt kujuneb tänavuseks jooksevkonto puudujäägiks 9,6 protsenti SKP-st.