Kiire majanduskasv nõuab uusi töökäsi

Eesti Pangas valmis uus tööturu ülevaade, mis käsitleb tööjõu pakkumise, nõudluse ja hinna arenguid ning võtab kokku peamised suundumused Eesti tööturul 2006. aasta esimesel poolel. Ülevaate autorid on Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann ja Ülo Kaasik Eesti Panga keskpangapoliitika osakonnast.

"Kiirest majanduskasvust tulenev töökäte nõudlus kasvatas tööhõivet käesoleva aasta esimestes kvartalites rekordiliselt ligi seitse protsenti. Teist aastat järjest kasvas hõive enamjaolt teenindussektoris, aga ka ehituses, kus hõive suurenes eelmise aasta esimese poolega võrreldes 28 protsendi ehk 12 500 inimese võrra. Oluliselt vähenes heitunute ning pensioniea tõttu mitteaktiivsete arv. Peamiselt sisenesid tööturule Lõuna-Eesti ja Ida-Virumaa parimas tööeas ning vanemaealised inimesed," märkis Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Ülo Kaasik.

Kaasiku sõnul on märke tööturu olukorra pingestumisest võrreldes 2005. aastaga. "Tööpuuduse vähenemine on tervitatav, kuid mõnedes sektorites on sellega kaasnenud tööjõu nappus ning ülikiire palgakasv. Oma mõju avaldab ka välismaal töötavate inimeste arvu suurenemine," lisas ta.

Keskmine palk kasvas 2006. aasta esimeses ja teises kvartalis vastavalt 15,7 ja 15 protsenti, mis oli Eesti Panga prognoositust kiirem. 2005. aasta palgakasv oli 10,8 protsenti. Kiire palgakasv on ületamas oluliselt tootlikkuse kasvu. See suurendab riski, et kiire palgakasv hakkab mõjutama inflatsiooni või vähendab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel.

Ülevaates analüüsitakse ka tööturu institutsionaalset arengut. Äsja vastu võetud 2007. aasta riigieelarve näeb ette töötutoetuse ja toimetuleku toetuse üsna olulist tõusu. Mõnel juhul võib toetuste suurendamine vähendada motivatsiooni võtta vastu alampalgaga töö. Samas ületab töötute reservatsioonipalk märgatavalt alampalka, mistõttu ülal mainitud muutuste tegelik mõju ei ole ilmselt kuigi suur.

Tööturu ülevaatega saab tutvuda Eesti Panga veebilehel. Ülevaate koostavad Eesti Panga spetsialistid kaks korda aastas, analüüsides Statistikaameti, Eesti Konjunktuuriinstituudi, Tööturuameti ja teiste institutsioonide kogutud andmeid.