Kiirema kasvu taastumine sõltub euroala valitsuste tegevusest

Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist

Eesti majandus kasvas teises kvartalis aastavõrdluses 2,0% ja esimese kvartaliga võrreldes 0,4%. Ehkki mitme Euroopa riigi rahanduse probleeme võib pidada majanduskasvu aeglustumise peapõhjuseks, on nende mõju Eestile jäänud üsna piiratuks. Väliskeskkonna ebakindlusest tingitud nõudluse langus on aeglustanud ekspordi kasvu, kuid selle mõju ei ole tõenäoliselt paljudele tuntav. Palgad kasvavad jätkuvalt ja tööpuudus väheneb. Hoolimata üldisest kindlustunde langusest euroalal on majandususaldusindeks Eestis endiselt ajaloolisest keskmisest kõrgem.

Eratarbimine ei ole väliskeskkonna nõrgenedes vähenenud ja toetab jätkuvalt majanduskasvu, kuid inimeste tarbimisotsused on viimastel aastatel olnud läbimõeldumad kui enne kriisi. Kõrvuti tarbimise kasvuga on majapidamised suurendanud oma finantspuhvreid. Sisenõudlust toetavad ka soodsad intressimäärad.

Samas ei suuda sisenõudlus majanduskasvu üksi kaua ülal hoida. Praegusest kiirema majanduskasvu saavutamiseks on vaja, et välisnõudluse ja ekspordi kasv taastuks. Euroopa majandusaktiivsus on aga püsinud viimastel kuudel madal.

Majandusareng oli esimesel poolaastal Eesti Panga prognoosiga üldjoontes kooskõlas. Prognoosi täitumise eelduseks on, et euroala valitsused suudavad kriisi ohjeldada ja väliskeskkond hakkab teisel poolaastal järk-järgult paranema. Eesti Panga prognoosi kohaselt on selle aasta majanduskasv 2,6%.

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete allosakond
Eesti Pank
Eurosüsteem
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee