Eesti 5,5-protsendiline majanduskasvu möödunud aasta neljandas kvartalis osutus oodatust paremaks.

"Siinkohal tuleb arvesse võtta, et Eesti eksporditurgudel nõudlus vähenes ning peale kaubaekspordi jaoks edukat oktoobrikuud kasvutempod aeglustusid. Ka senine info kodumaise tarbimise ja investeeringute kohta on viidanud pigem sisenõudluse kasvu aeglustumisele. Olemasolevate andmete põhjal võib oletada, et tarbimises on toimunud märkimisväärne nihe kodumaise toodangu eelistamise suunas," kommenteeris 2001. aasta neljanda kvartali majanduskasvu võimalikke põhjuseid Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit.

Aasta keskmiseks SKP kasvutempoks Eestis kujunes 5,3 protsenti, mis on esialgsel hinnangul ligi neli protsendipunkti kõrgem kui euroalal. Tegemist on majanduskasvu erinevusega, mille säilitamine pikema aja jooksul on tõsine väljakutse. Maailma majandus on analüütikute hinnangul praegu läbimas aeglustumise madalaimat punkti, kuid siiski jääb välisnõudluse kasv 2002.a kokkuvõttes eelmise aasta omast väiksemaks. Seetõttu on Eestis 2001. aastaga võrdse kasvutempo saavutamine vähetõenäoline.

Eestis muutus alates jaanuarist 2002 tarbijahinnaindeksi kaalusüsteem, kuid seekordne muutus ei toonud kaasa suurt lahknevust uue ja vana kaaludega saadud koondnäitajate vahel.