Eesti majanduse kasvuhoog lähiaastatel küll mõnevõrra raugeb, kuid kõikide prognooside kohaselt jääb Eesti siiski üheks kiiremini kasvavaks piirkonnaks Euroopas. Spekulatsioonid krooni kursi umber johtuvad asjatundmatusest ning oletusi, et krooni kurss muutub, on alates 1992. aastast pidevalt esitatud.

Eestis ei ole vahetuskursi muutmine vajalik. Devalveerimine ei lahendaks ühtegi võimalikku majandusprobleemi, vaid tekitaks probleeme juurde. Eesti peab jätkama seni edu toonud majanduspoliitikat, mis rajaneb avatud majandusel, fikseeritud vahetuskursil ja tasakaalus või ülejäägis eelarvel.

Valuutakurss ei ole kindlasti sobiv vahend võimalike konkurentsivõime probleemide lahendamiseks väikeses avatud majanduses. Devalveerimisega ei saa ka inflatsiooni alandada, sest nõrgenev kurss kiirendab hinnakasvu, mitte ei aeglusta.

Krooni tagamise seadus ütleb, et Eesti krooni ametliku kursi määrab Eesti Pank euro suhtes. See kurss on 15,6466.

Eestis on kasutusel nn valuutakomitee süsteem. Valuutakomitee süsteemi eripäraks on see, et kursi muutmise võimalused on rangelt piiratud. Eestis on need piirangud kehtestatud krooni tagamise seadusega, mis keelavad Eesti Pangal vahetuskurssi devalveerimise. Krooni kurssi saab muuta vaid Riigikogu, mis teeb võimaliku devalveerimisprotsessi väga avalikuks ning aegavõtvaks.

Eesti krooni kursi tehnilise kõikumise piirmäär on kolm protsenti. Selle piiri ületamine Eesti Panga poolt oleks devalveerimine ja seaduse rikkumine. Lisaks on Eesti liitunud ERM2 vahetuskursimehhanismiga, mis kujutab endast eurole ülemineku ooteruumi. Ka seal võttis Eesti Pank endale kohustuse hoida krooni kurssi muutumatuna.

Tasub meenutada, et Lätis vallandus mõne nädala eest ühe ajaleheartikli põhjal devalveerimispaanika, mida võimendasid veel kuritahtlikud SMSid. Seetõttu on oluline, et ajakirjandus käsitleks rahaga seonduvaid teemasid emotsioonivabalt ja asjatundlikult.