Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist

Hooajaliselt korrigeeritud SKP suurenes 2011. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 0,5%. Kasvu panustas peamiselt sisenõudlus, mis jätkas taastumist paari aasta tagusest langusest. Ka tööstussektor on hakanud sügisesest järsust langusest toibuma.

Majapidamiste sissetulekute kasv ja paranenud kindlus sissetulekute püsimise suhtes suurendasid aasta alguses tarbimist. Jaemüügi kasv hoogustus jaanuaris, mis viitab tarbimise kiirele kasvule võrreldes eelnevate kuudega ega peegelda pelgalt möödunud aasta alguse erakordselt madalat võrdlusbaasi. Samuti suurenes aasta alguses kapitalikaupade ja tööstuslike sisseseadmete import, mis annab märku investeeringute kasvust.

Ehkki märtsi tööstustoodang oli võrreldes varasemate kuudega tagasihoidlik, on tööstuse olukord pärast varasügist langust pisut paranenud. Septembris järsult vähenenud arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmismaht on võrreldes sügisega märgatavalt kasvanud. Võrreldes neljanda kvartaliga suurendas esimeses kvartalis energiatootmist harilikust soojema sügise asendumine tavapäraselt külma talvega. Teisalt vähenes märtsis elektrienergia eksport ja kasvas import, mille taga oli tõenäoliselt hüdroenergia suhteliselt suurest osakaalust tingitud elektri odavnemine Põhjamaades.

Majandusaktiivsus Euroopas püsib madal, mis avaldab mõju ka Eesti ettevõtjatele ja tarbijatele. Sellest annab märku kas või asjaolu, et nii jaanuaris kui ka veebruaris kasvanud tööstustoodangu ja jaemüügi sesoonselt tasandatud mahuindeksid pöördusid märtsis kuu võrdluses langusse. Eesti majanduse olukord oli esimeses kvartalis hea, ent Euroopas valitseva võlakriisiga seotud ebakindlus võib lähiajal siiski heitlikkust põhjustada.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Eesti Pank
eurosüsteem
avalike suhete allosakond 
tel: 668 0965, 512 6843
e-post: [email protected]