Majanduskasvu aeglustumine algas välistasakaalu halvenemise hinnaga

Postitatud:

26.06.2007

Andres Saarniit, Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna nõunik

Täna avaldatud käesoleva aasta esimese kvartali maksebilansist on näha, et sisenõudluse kasv ületab aeglustumisele vaatamata endiselt SKP kasvu. Käesoleva aasta kohta võib öelda, et majanduskasvu aeglustumine algas välistasakaalu halvenemise hinnaga, peapõhjuseks eratarbimise liigkiire kasv.

Investeerimisaktiivsus aasta esimestel kuudel küll vähenes, kuid eratarbimise kasv omakorda kiirenes. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes kujunes veidi suuremaks tarbimise kasv valitsemissektoris. Seetõttu suurenes kaupade ja teenuste konto puudujääk kvartali SKP suhtes eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligikaudu ühe protsendipunkti võrra.

Vähemal määral suurendasid jooksevkonto puudujääki välisinvestoritele jagatud dividendid, mis viitavad rahapaigutuste suurenenud kasumlikkusele. Kokkuvõttes kujunes jooksevkonto puudujääk SKP suhtes ümmarguselt kahe protsendipunkti võrra suuremaks kui aasta tagasi. Ettevaates hakkab puudujääk küll lähiaastatel alanema, kuid jääb siiski suureks.

Kapitali sissevoolu poolel muutub üha enam märgatavaks majanduse üleilmastumine. Majanduse edenedes suureneb Eesti ettevõtetel võimalus ja vajadus investeerida välismaale ja ammu enam ei tähenda märksõna "otseinvesteeringud" ainult kapitali sissevoolu Eestisse. Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli tavapärasest suurem nii otseinvesteeringute välja- kui ka sissevool. Viimaste puhul olid ülekaalus laenuvõtmine emaettevõtetelt ja seepärast tähendab jooksevkonto puudujäägi suurenemine endiselt ka välisvõla kasvu.

Vastassuunaliste voogudega oli tegemist ka portfelliinvesteeringute vormis tehtud rahapaigutustega. Ühelt poolt näitab see välisinvestorite huvi püsimist. Teisalt kasvavad Eesti investorite säästud ja koos sellega ka vajadus riske hajutada ning välismaal investeerimisvõimalusi otsida.