Eesti 2002. aasta esimese kvartali 3,6-protsendiline majanduskasv on kooskõlas maailmamajanduse seisundiga. SKP kasvust nähtub siiski, et nii eratarbimise kui ka investeeringute kasvutempo on endiselt suhteliselt kiire.

"Vähegi pikema perioodi jooksul ei ole aga tarbimise ja investeeringute sellise kasvutempo säilimine ilma eksporditulude suurenemiseta mõeldav," kommenteeris Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit.

Saarniidu sõnul mõjutas välismaise nõudluse aeglane kasv Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi ja tootmismahtude kasvu pidurdumine leidis aset pea kõigis suuremates tööstusharudes. Eesti normaalekspordi aastakasv kahanes esimeses kvartalis 6,8 protsendini. See on kolmandiku võrra vähem kui eelmise aasta lõpus. Nõrka välisnõudlust kajastab ka see, et nii kaubaekspordi kui ka töötleva tööstuse toodangu kasvutempod olid kuude kaupa väga erinevad.

Kuigi rea näitajate järgi on nii USA-s kui ka Euroopas märgata majandusaktiivsuse tõusu, ei ole välisnõudluse aastakasvud käesoleva aasta esimeses kvartalis võrreldavad samade näitajatega aasta varem.

Enamikes rahvusvahelistes majandusprognoosides eeldatakse Euroopa majanduse potentsiaalse kasvu taastumist alles aasta viimastel kuudel. See tähendab, et lähikuudel ei pruugi Eesti majanduse ekspordivõimalused paraneda.