Eesti majanduse 6,5-protsendiline aastakasv teises kvartalis näitab, et väike ja avatud Eesti majandus on suurte välismaalt laenatud rahavoogude abil saavutanud oodatust suurema kasvu. Seejuures europiirkonnaga võrreldes oli Eesti SKP kasv teises kvartalis kiirem 6 protsendipunkti võrra, mis on enneolematult suur näitaja.

"Peamiseks kasvuteguriks on endiselt sisenõudlus, mis erinevalt esimesest kvartalist toetub kiirenenud tarbimisele ning mitte ainult investeeringutele," kommenteeris Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit, kelle sõnul toetab sisenõudluse kasvu intresside püsimine kõigi aegade madalaimal tasemel. Üle kuueprotsendiline kasvutempo viitab ilmselt ka teenuste ekspordi paranemisele.

Saarniidu arvates teevad järjest rohkem muret 2003. aasta ja, majanduse praeguse arengusuuna jätkumisel, sellele järgneva aasta väljavaated. Laenurahale rajatud kiire kasv tekitab küsimuse, kas kasvu hind ei ole liiga kõrge ning mille arvel täna laenatud vahendeid tulevikus tagasi maksma hakatakse.

Kuigi Statistikaameti avaldatud SKP kiirhinnang toetab või isegi ületab enamiku analüütikute prognoose käesoleva aasta kui terviku kohta - Eesti Panga kasvuprognoos on 4,2 protsenti, muutub sisenõudlusele toetuva majanduskasvu jätkusuutlikkus ning tehtud tarbimis- ja investeerimisotsuste ratsionaalsus veelgi kaheldavamaks kui varem. Seejuures tuleb arvestada, et jooksevkonto puudujääk püsib endiselt kõrgel tasemel.